Kallaste põhikooli sulgemine lükkus vähemalt aasta võrra edasi ({{commentsTotal}})

Kallaste põhikooli sälilimise eest võitlevad kohalikud.
Kallaste põhikooli sälilimise eest võitlevad kohalikud. Autor/allikas: Madis Hindre/ERR

Kolmapäeval pidi Peipsiääre vallavolikogu otsustama Kolkja ja Kallaste põhikoolide tuleviku, kuid otsustas teemat mitte arutada. See tähendab, et pikalt räägitud Kallaste põhikooli sulgemine lükkus vähemalt aasta võrra edasi.

Peipsiääre vallas, Kolkjas ja Kallastel on kaks pisikest venekeelset põhikooli. Kolkjas õpib 35 õpilast, paarikümne kilomeetri kaugusel Kallastel 50 õpilast. Vähemalt rahvastikuprognoosid ütlevad, et mõlemas koolis jääb õpilasi ainult vähemaks.

See jutt, mida ministeeriumid räägivad eestikeelsest haridusest või vähemalt keelekümblusest, jääb pidama kusagil Alatskivi kandis.

"Nii Kallaste kui ka Kolkja koolis see haridus, mida me õpilastele anname, ei vasta sellele, mida me võiks anda. Need õpilased õpivad praegu eelkõige vene keeles ja me ei saa eeldada, et nemad üheksanda klassi lõpuks omandavad riigikeele sellisel tasemel, et neil oleks edasi elus kõik valikud lahti, mida nad siin Eestis teha tahavad," ütles Peipsiääre vallavolikogu hariduskomisjoni juht Grete-Stina Haaristo.

Seega tegi hariduskomisjon volikogule ettepaneku kaks kooli kokku liita ja seda nii, et Kallastele jääks algkool, Kolkjasse põhikool ning Kolkjas hakataks korralikku keelekümblust korraldama.

Kui volikogu kolmapäeval kokku tuli, otsustati see teema arutelust üldse välja jätta.

Selles, et mõlemad koolid vähemalt aasta kauem tegutseda saavad, mängis olulist rolli kohalike aktiivne vastupanu.

Kui rahvusringhääling Kallaste koolimaja juurde jõudis, ootaski seal kümme tegusat prouat. Nad on nõus, et eestikeelset haridust läheb vaja ja kahe kooli liitmisest ei pääse, aga Niina Sergejeva on nende seas, kes küsib, miks tahetakse põhikool anda hulga pisemale Kolkjale.

"Nendel on külakool. Väike külakool. Ja miks meie laste õppetingimusi halvendada, kui võib ka nende lapsed siia tuua?" küsis ta.

"Kallaste on palju paremas asukohas, seal käib rohkem õpilasi, aga kui Kallaste koolimaja vaadata, siis see kindlasti nõuab palju suuremat investeeringut, et see kool teha just selliseks, et seal oleks õpilastel hea käia," põhjendas Haaristo.

Kolkja kool renoveeriti alles mõni aasta tagasi - selle uksi ning treppe on hinnanud päästeamet ja seinu kaunistab värske värv.

Niina Sergejeva hinnangul aga pingutatakse Kallaste kooli renoveerimisnumbreid hinnates üle. "Näiteks meie kool on varustatud kaasaegsete õppevahenditega. Igas klassis on smart-tahvlid ja projektorid. Ja meie koolihoone on väga heas seisukorras," kirjeldas ta.

Samas on see koolihoone ka väga suur. Kõrgaegadel õppis seal 400 last ehk kaheksa korda enam kui täna. Ka sellele on kohalikel vastuargumente.

"Toome siis siia teisi tegevusi. Toome raamatukogu ja rahvaülikooli. Küll majale rakendust leiab. Lihtsalt mõelda tuleb. Kutsekooli hooned seisavad juba kümme aastat tühjana. Ja kunagi oli Kallaste linn," rääkis Sergejeva.

Septembris avatakse igatahes mõlemad põhikoolid, sest teisiti otsustamiseks volikogul enam aega pole.

Haaristo aga usub, et kui ei saanud kiiresti ja ühe otsusega, siis ehk saab tasapisi, niimoodi, et vanemad ise tahaks oma lapsi just Kolkjasse viia.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR-i raadiouudised



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: