Raik soovitab kaaluda ähvardamise kuulutamist väärteoks
Siseminister Katri Raigi hinnangul tasuks alustada arutelu selle üle, kas muuta seadusi selliselt, et teise inimese ähvardamine on karistatav väärtegu.
"Me peame ühiskonnas avama diskussiooni, kas see on väärtegu. Kas peame inimesi rohkem vastutusele võtma? Võimalik, et see on vajalik," rääkis Raik reedel "Vikerhommikus".
Lahkuva valitsuse sotsiaaldemokraadist minister tunnistas, et viimasel ajal on sagenenud avalikkusesse jõudnud juhtumid poliitilise taustaga ähvardustest.
"See ei ole Eestis ei väärtegu ega kuritegu. Ma võin ju pöörduda veebikonstaabli poole nii nagu iga Eesti inimene - siin ei ole erinevust kas minister või mitteminister - aga kui ei tuvastata, et tõepoolest sellel, kes saadab mind ajaloo prügikasti on tõsi taga, siis ei ole see ei väär- ega kuritegu. See on küsimus, mida peab lähimatel aastatel Eesti väga tõsiselt arutama, et äkki me peame selle muutma väärteoks," tõdes Raik. Tema sõnul saab ta sotsiaalmeedia ning e-posti vahendusel iga päev ähvardusi ja solvanguid.
Ministri sõnul menetleb politsei ähvardusi selliselt. et ähvardajaga võetakse ühendust, temaga vesteldakse ning jälgitakse, kas inimene osaleb näiteks mingitel kohtumistel ja kas tema tegevuses võib näha järjekindlust ning teatavat käekirja.
"Ma ei ole politseinik - mina saan aru, et niimoodi see meie töö tegelikult politsei ja piirivalveametis toimib. Kui sellist rida ei tuvastata, siis tõepoolest inimest noomitakse ja nii see siis lõppeb. Siiski - igale juhtumile pööratakse tähelepanu, seda ei saa öelda, et Martin Helmega tegeletakse ja teistega ei tegeleta. Need lihtsalt ei jõua meediasse. Uskuge - kõigil inimestel, kes on Eesti poliitikas aktiivsed, tuleb kokku puutuda väga ebameelduivate Facebooki teadete ja e-mailidega," rääkis siseminister.
Raigi hinnangul tehakse ähvardusi pahatihti alkoholi- või narkojoobes. Tema sõnul on ta juhtumitest rääkinud ka politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheriga.
"Täna tuleb meil kõigil käituda mõistlikumana. Ja eelkõige neil, kelle on ühiskonna suurem kaal, keda kuulatakse, kellel on ligipääs niiöelda peavoolumeediale. Ma kutsun kõiki mõtlema, mida me teineteisele ütleme. Sest sõna on tegu, eelkõige poliitikas. Mõtlema Facebooki postituste peale, mõtlema oma sõnade peale. Alati on anonüümselt ju lihtsam halvasti öelda kui näost näkku, kuigi ka näost-näkku pole probleem, aga siis peab olema taustaks alkoholi- või narkojoove," rääkis Raik.
Viimastel nädalatel on ühiskonnas tähelepanu pälvinud Keskerakonna kontori akende sodimine poliitiliselt laetud kirjadega, Eesti juudi kogukonna pearabi Šmuel Koti suunas öeldud solvangud tänaval ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimehele Martin Helmele tehtud tapmisähvardus.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Vikerraadio