Emor: Keskerakonna reiting jääb alla ka EKRE-le
Keskerakonna toetus on märtsi lõpus läbi viidud küsitluses veelgi vähenenud ja jääb nüüd lisaks Reformierakonnale alla ka EKRE-le, kellest viimasega Keskerakond koalitsioonikõnelusi peab.
Vahe ei ole suur, Keskerakonna 17-protsendiline toetus on praegu ühe protsendipunkti võrra väiksem kui EKRE-l, vahendas Postimees enda tellitud Emori 1214 vastajaga veebiküsitlust.
Ajalehe teatel on Keskerakond kaotanud toetust oma kahes põlises suurimas toetajagrupis - nii muust rahvusest valijate seas (toetus 47 protsenti), aga ka vanemaealiste valijate seas (50-64-aastaste seas langes toetus 18 protsendile ja 65-84-aastaste seas 27 protsendile).
Kõige populaarsem partei oli Emori küsitluses mäekõrguselt Reformierakond 32 protsendi suuruse toetusega. Ülejäänud parteidest pälvis Sotsiaaldemokraatlik erakond 11, Isamaa seitsme ja valimistel künnise alla jäänud Eesti 200 suisa kümne protsendi valijate toetuse.
Saarts: nii madalal ei ole Keskerakonna reiting sel aastatuhandel olnud
Politoloog Tõnis Saarts nentis "Aktuaalsele kaamerale", et nii madalal ei ole Keskerakonna reiting sel aastatuhandel veel olnud.
"Madalpunkt oli ka 2007 pärast pronksiööd - 18 protsenti - aga nii madalale ei ole see toetus langenud. Nii et minu meelest siin Keskerakonnal on see tõsine murekoht ennekõike vene valija suhtes," selgitas Saarts.
Kui veel veebruari lõpus oli Keskerakonna toetus muukeelsete valijate seas 67 protsenti, siis nüüd on see 47.
Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ütles, et koostööd EKRE-ga on neil oma valijatele keeruline selgitada, sest praegu kokkuleppeid veel ei ole.
"Ei ole võimalust üht või teist otsust venekeelsele valijale seletada, miks on üks või teine otsus tehtud. Loomulikult pean tunnistama, et ka potentsiaalse partneri EKRE retoorika või mõned sõnavõtud ka ei mõjutanud üldpilti paremuse suunas," tunnistas Korb.
"Langus on nii eesti valijate kui vene valijate seas. Me oleme mõlemas kohas saanud tagasilöögi ja eks see on meie jaoks mõtlemiskoht. Eks see segadus läbirääkimistel on olnud suur, aga me saame selgust alles siis luua juhul, kui see võimuliit formeerub, millised on sõnumid, mida me tegema hakkame," rääkis omakorda Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid.
Keskerakonna juhatuse liige Janek Mäggi ei usu, et langev toetus võiks saada saatuslikuks juba mais toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel.
"Kindlasti kui me suudame teha koalitsiooni või ei suuda, see mõjutab mingil määral seda tulemust, aga mitte oluliselt. Meil on kindlad valijagrupid, kes Keskerakonna poolt on kogu aeg hääletanud ja neile midagi paremat kellelgi teisel pakkuda ei ole," arvas ta.
Tõnis Saarts usub aga, et kiiret tõusu tagasi üles Keskerakonnal oodata ei ole.
"Eks neil tuleb leppida selle toetuse langusega. Ma ei usu, et see paari kuuga nüüd tagasi pöördub ja hakkab võimsalt kasvama," prognoosis politoloog.
Saartsi sõnul näitaks Keskerakonna läbikukkumist see, kui mais Euroopa Parlamendi ukse taha jäädaks.
Toimetaja: Urmet Kook, Hannes Sarv, Laur Viirand