Huko Aaspõllu: uitmõtte ajel ei tohiks pensionisüsteemi muuta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Ma ei taha öelda, et meie pensionisüsteemiga on kõik väga hästi. See vajab kindlasti pidevat täiustamist ja parandamist. Aga hakata seda nüüd mõne mehe uitmõtte ajel ja peamiselt riigitulude suurendamise jaoks likvideerima, ei ole kindlasti hea mõte, arutleb Huko Aaspõllu Vikerraadio päevakommentaaris.

Praegu loodava koalitsiooni võimalike valikute ja teemade hulgas on kõige olulisem pensionireformi plaan. Ei immigratsiooni, erineva kooselude, võimalike infrastruktuuriinvesteeringute või maksude ja toetuste muutmine ei sisalda endas nii suurt muudatust, kui kogumispensionisüsteemi muudatused. Kõik ülejäänud teemad on kas hiljem tagasipööratavad, modifitseeritavad või rahaliselt mitte nii suure mahuga.

Pool miljardit eurot

Eesti kogumispensionisüsteemiga on liidetud kokku 730 000 inimest. Fondide maht kokku on 4,2 miljardit eurot ja seega keskmine kogutud pensioni jääk pisut alla 6000. Enam kui nelja miljardiline kogumispensioni jääk tähendab, et suurusjärguna oleks see riigieelarvest umbes 40 protsenti. Lisaks paigutame me pensionifondidesse igal aastal umbes 500 miljonit eurot uut raha.

Sellest ka peamine atraktiivsus peamiselt erakonna Isamaa poliitikutele pensionisüsteemi muutmiseks. Enamasti on igal aastal riigieelarves raha lubaduste läbiviimiseks mõnisada miljonit eurot. See on see maht, mis jääb üle, kui eelarvest on kaetud kõik asjad mis enam-vähem automaatselt juhtuvad – pensionid, tervishoid, riigikaitse, haridus ja muu selline.

Lisaks, kui valitsus otsustaks maksimaalses lubatud mahus laenu võtta, tähendaks see rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt maksimaalselt 200 miljonit eurot aastas.

Selles võrdluses on kogumispensioni süsteemi kaotamisel võimalik leida kolossaalne summa igal aastal. Pool miljardit eurot tähendab seda, et valitsusel oleks võimalik enneolematult suurelt erinevaid asju tegema hakata. Oleks võimalik kohe oluliselt tõsta riigitöötajate palku, pensioneid, ehitada laenuta neljarajalisi maanteid ja kõike muud.

Kui sellele lisaks võimaldada inimestel juba kogutud summad välja võtta, tõuseks märgatavalt ka maksulaekumine. Kui inimesed maksaksid kogutud summa väljavõtmisel ära tulumaksu ja kogutud raha suures osas ka ära tarbiksid, kasvaks maksulaekumine hüppeliselt. Neljalt miljardilt eurolt võiks tulumaksu oodata kuni suurusjärgus 800 miljonit eurot. Kui inimesed otsustaksid sülle kukkunud raha ära tarbida, lisanduks sellele veel sadu miljoneid eurosid muid makse – käibemaksu, aktsiise ja muud sarnast.

Eelneva vastukaaluks on vaesed vanurid paarikümne aasta pärast ja sotsiaalsüsteem, mis ei ole väga pika aja pärast jätkusuutlik. Tundub, et Isamaa poliitikud liigselt vaagima ei hakka: teeme asja kohe ära, võtame raha eelarvesse ja kulutame ära ning pikas perspektiivis oleme niikuinii kõik surnud ja eks siis vaatame edasi. See ei ole kuigi ettevaatav ja riigimehelik lähenemine.

Halb näide on Helir-Valdor Seeder ise

Pensionisüsteemi muutmise vastu võttis eile pretsedenditult sõna suur hulk Eesti majandusteadlasi. Teadlased ja eksperdid ütlesid oma avalikus kirjas, et pensionisüsteemi ei tohi uisapäisa muuta ja see eeldaks suuremat läbikaalumist. Samuti tõid teadlased välja, et Eesti demograafiline olukord on muutumas nii, et aasta-aastalt jääb iga pensionäri kohta aina vähem tööealist elanikkonda.

Samal ajal on Isamaal ja selle esimehele Helir-Valdor Seederil välja pakkuda mingisugune hämar nägemus sellest, et kui me raha kogumise asemel selle ära kulutaksime, siis oleks meil majanduskasv kiirem ja sellest lähtuvalt tulevikus suurem võimekus pensioneid maksta. Samuti on Seeder välja toonud, et kui inimestel oleks vabadus raha ise koguda, oleks tõenäoliselt tootlus suurem ja seega ka kogutava raha hulk pensionile minnes suurem.

Kui alustada teisest punktist, siis on selge, et inimesed eraldi võttes ei säästa oma pensioniks piisavalt. Ma olen küll liberaalne inimene ja arvan, et inimesed võiksid oma saatuse üle maksimaalselt ise otsustada, kuid pensionäride toimetulek on avalik asi. Kui pensionärid ei ole ise piisavalt raha kogunud, et ära elada, siis leitakse see raha kõigi arvelt. Vabatahtlik kogumine tagab selle, et enamikel inimestel endil vahendeid ei kogune. Peamiselt just vähekindlustatud inimestel on kindlasti alati kohti, kuhu raha on vaja paigutada ja praegused probleemid kipuvad tulevase pensioniga võrreldes olulisemad olema.

Heaks (või halvaks) näiteks on Helir-Valdor Seeder ise. Ta on aastaid töötanud avalikes ametites. Olnud munitsipaalpoliitik, riigikogu liige ja minister. Tema sissetulekud on kordades ületanud Eesti keskmist sissetulekut. Sajal ajal ei ole tal õnnestunud märkimisväärselt oma enda pensioniks säästa, nagu kirjutas möödunud nädalal Äripäev. 54-aastane tipp-poliitik ütles ajalehele, et ta peab nüüd järgnevatel aastatel hakkama pensionipõlve kindlustama.

Kui möödunud aastal 4700 eurot kuus teeninud inimene ei ole olnud võimeline pensioniks säästma, siis kuidas peaks seda suutma inimene, kes teenib keskmist palka või alla selle? Tõenäoliselt ei suudagi.

Sama asjatu on Eesti kontekstis rääkida majanduse olulisest kasvust, kui praegu pensionifondidesse kogutav raha ära kasutada. Eesti on väike ja avatud majandusega riik. Eestis kasutav raha tõstab kindlasti siinset majandust, kuid liigub üsna kiiresti riigist välja. Kui maailmas on riikide keskmine väliskaubanduse suhtarv sisemajanduse koguprodukti kuskil 55 protsendi juures, siis Eestis on see väga kõrge 150 protsenti. Pisut mõeldes, ei ole siin väga palju kaupu või teenuseid, mille sisendid ainult kodumaist päritolu oleks.

Kui Isamaa majanduse kasvamise loogika paika peaks, siis oleks pensionifondidesse kogutud raha kulutamine vaid pool rehkendust. Kui suures mahus raha tarbimisse suunamine ka päriselt pideva ja laiapõhjalise heaoluni viiks, võiks ju asja laiemalt ette võtta. Kui see tõesti väga hea mõte oleks, siis võiksime ju näiteks võtta iga aasta 1,3 miljardit eurot laenu ja igale Eesti inimesele tuhat eurot välja maksta. Isamaa loogikas oleks sellest ainult võita, kuid reaalsuses ei peaks seda vist keegi heaks mõtteks.

Kokkuvõtvalt ma ei taha öelda, et meie pensionisüsteemiga on kõik väga hästi. See vajab kindlasti pidevat täiustamist ja parandamist. Aga hakata seda nüüd mõne mehe uitmõtte ajel ja peamiselt riigitulude suurendamise jaoks likvideerima, ei ole kindlasti hea mõte. Ma loodan, et Eesti valitsejad on võimelised ühiskonna pikaajalist kasu silmas pidama ja mitte lühiajalise tulu või ajutiste võitude nimel Eesti inimeste tulevast heaolu ohverdama.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: