Koalitsioon moodustas pensionireformiga tegelemiseks töögrupi, kuhu kuulub igast parteist üks minister ja ametnikud peamiselt rahandus-, kuid ka sotsiaalministeeriumist. EKRE-st kuulub töögruppi rahandusminister Martin Helme, Isamaast välisminister Urmas Reinsalu ja Keskerakonnast sotsiaalminister Tanel Kiik. Tuleva nädala esmaspäeval peaksid parteide esimehed töögrupi senise tööga tutvuma.

Erakondade esimeestele töö tutvustamine on vajalik poliitiliste otsuste tegemiseks, ütles välisminister Urmas Reinsalu. "Koalitsioonilepingus on üsna detailselt pensionireform paika pandud. Raamistik on olemas, aga samas on väga palju detaile, kus tegelikult teha valik, mis suunas teha otsustused. Nende detailide valiku osas me istume ka sellel nädalal maas ja eks lähiajal vaatavad ka erakondade esimehed sellele otsa ja siis saab minna edasi," rääkis Reinsalu.

"Detailides on alati saatan. See peab olema väga täpselt läbi töötatud, et puusse ei pane. Mulle tundub, et rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi ametnikud on suvel ka väga head tööd teinud," lisas välisminister.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on töörühmas läbi analüüsitud mitukümmend lehekülge lahtisi küsimusi, milles kõigis tuleb kokkuleppele jõuda. Samas on tema sõnul pigem loogiline, et parteijuhid lepivad kokku üldistes printsiipides ja ajakavas ning detailsem töö jätkub ministrite ja ametnike töörühmas. Kiik ütles, et lähiajal tuleb kindlasti kokku leppida, kas pensionireform tuleb rahandusministeeriumi algselt välja pakutud lahenduse alusel ehk kahes etapis või ühekorraga.

Rahandusministeeriumi poolt juunikuus valitsusele esitatud lahendus tähendaks, et esmalt muutub edasine kogumine vabatahtlikuks ning inimesed saavad soovi korral maksed teise sambasse lõpetada. Seejärel jätkataks analüüside ja vajalike õiguslike muudatuste väljatöötamisega, et paika panna, kuidas käib juba kogutud raha soovi korral välja võtmine. Ehk neid kahte käsitletaks sel juhul eraldi.

Reinsalu märkis, et tema hinnangul on realistlik viia pensionireform läbi ühes mahus. "Ma olen optimistlik. See on rakendatav. See on rakendatav ühetaoliselt, ühes mahus. Ja ta lõppkokkuvõttes annab inimestele juurde rohkem vabadust oma raha üle otsustada," märkis välisminister.

Kiik ütles, et seaduse võimalik vastuvõtmine ja pensionireformi jõustumine on kaks erinevat asja. "Kui seadusemuudatused peaks näiteks 2019. aasta lõpus vastu võetama, siis see ei tähenda, et teise samba reform saaks juba 1. jaanuarist jõustuda, vaid seadusega määratakse igal juhul konkreetne muudatuste jõustumise aeg."

Koalitsioonilepingus on kirjas, et teise pensionisamba reform tuleb 2019. aastal vastu võtta, aga samas pole täpsustatud, millal ja mitmes osas see peaks jõustuma. Samal ajal näitab ametnike senine kogemus, et ka väiksemaid maksumuudatusi ja IT-arendusi rakendatakse 6 kuni 12 kuud või kauemgi.

"Ma näen sotsiaalsüsteemi IT-lahenduste rõõmusid ja muresid iga päev. Pensionireformi puhul räägime me enam kui 700 000 inimesest, kes on juba täna teise sambaga liitunud, ning lisaks veel tulevastest liitujatest. Seetõttu tuleb kõik need muudatused põhjalikult läbi mõelda, õiguslikud küsimused läbi vaielda, vajalikud õigusaktid vastu võtta ning vastavad IT-lahendused välja töötada," rääkis sotsiaalminister.

Ka Reinsalu nõustus, et pensionireform ei saa jõustuda tuleva aasta jaanuarist. "Me oleme konkreetsed kuupäevad ka paika pannud, mis ajaks peaks olema see seadus vastu võetud. See on 1. jaanuar 2020. See ei tähenda seda, et see peaks ka rakenduma. Teatud üleminekuaeg on paratamatu. Kindlasti lähemas tulevikus, kui on need poliitilised valikud tehtud, siis on hästi tähtis teha ära ka ettevalmistav töö, taustatöö. Huvirühmadega konsulteerida. Kindlasti sinna vahele jääb ka tegelikult valitsuskabineti suuniste saamine ja vaatamine, et see õigel rajal liiguks. Aga miks ta siis ei peaks õigel rajal liikuma?" rääkis Reinsalu.

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonileppe kohaselt säilitatakse teine pensionisammas ning sellega liitumine käib ka tulevikus automaatselt, kuid edaspidi saavad inimesed õiguse skeemist vabatahtlikult välja astuda. Seal on ka toodud, et seda muutvad seadused peaksid olema vastu võetud tuleva aasta jaanuariks.

Teise pensionisambaga liitunud ja tulevikus liituvad inimesed saavad koalitsioonileppe alusel õiguse teise pensionisamba skeemist avalduse alusel väljuda. Väljunud inimesi koheldakse analoogselt nendega, kes ei ole teise sambaga liitunud. Selleks lubasid koalitsioonipartnerid välja töötada väljamaksmise tingimused ja korra. Väljamaksed teise samba pensionifondidest tehakse pärast avalduse esitamist kahe aasta jooksul ning neilt tasutakse tulumaks, seisab leppes.

Teise samba pensioni kogumist jätkavad inimesed saavad õiguse esitada avaldus, mille alusel kantakse II sambasse tehtavad maksed (2%+4%) edaspidi teise samba fondi asemel otse inimese investeerimiskontole.

Teise pensionisambasse kogutud vara võimaldatakse kanda pensioni koguja investeerimiskontole. Väljamaksed teise samba fondidest investeerimiskontole tehakse pärast avalduse esitamist kahe aasta jooksul, fondide vahetamisega samadel tähtaegadel.

Investeerimiskontolt vahendite väljavõtmine on võimalik igal ajahetkel. Vahendite väljavõtmisel tuleb tasuda tulumaks. Lisaks lubatakse koalitsioonileppes laiendada investeerimiskonto kasutamise võimalusi ja inimestele, kes ei ole teise samba süsteemiga liitunud või on süsteemist väljunud, plaanitakse anda õigus sellega liituda.