Millised kogumispensioni ehk teise samba muutmise variandid on koalitsioonikõnelustel laual olnud?

Teise samba pikemad arutelud seisavad meil veel ees, aga sel nädalal need kindlasti tulevad. Isamaa seisukoht on olnud nii enne valimisi kui ka praegu üks - teha teine sammas vabatahtlikuks ja anda inimestele iseotsustamise õigus oma rahaliste vahendite üle. Anda inimestele suurem vabadus ja võimalused säästmiseks ja investeerimiseks. Laiendada tänaseid võimalusi, mis on väga piiratud ja kus riik on kehtestanud väga ranged reeglid.

Ja nagu me näeme, siis 15-aastane praktika on olnud väga ebaefektiivne - inimesed on kaotanud teises sambas raha. Suurem vabadus ja suurem iseotsustamise võimalused inimesele, paremad võimalused säästa ka investeerida, see on meie ettepanek.

Kas läbirääkimiste laual on olnud võimalus, et teine sammas riigistatakse?

Jutud teise samba riigistamisest on pahatahtlik vale. Vastupidi, me tahame selle teise samba, kus täna on väga tugev riiklik regulatsioon ja mille võiks tinglikult esimese samba kõrval riiklikuks nimetada, meie tahame selle erastada. Ehk anda inimestele suurema vabaduse ja võimalused.

Mina ei ole teise samba riigistamisest kordagi rääkinud. Seda pole Isamaa programmis ja ma ei ole kuulnud, et ka keegi meie koalitsioonikõneluste partneritest oleks seda soovinud. Küll aga ma kuulen ajakirjanduse vahendusel seda nende inimeste suust, kes 15 aastat praegust süsteemi toetasid ja nüüd ütlevad: "Oi, muidugi tuleks vähendada hooldustasusid. Muidugi tuleks tootlust tõsta. Muidugi tuleks muuta väljamaksete korda. Muidugi tuleks anda inimestele suurem otsustusvabadus".

Aga 15 aasta jooksul nad neid ettepanekuid teinud ei ole. Nii et jah, see jutt on vale, sest mitte keegi ei kavatse teise sambasse kogutud raha riigistada ja inimestelt ära võtta. See ei vasta absoluutselt tõele.

Kas riigipoolsete maksete peatamine teise sambasse on üks variant?

See on üks osa aruteludest. Vabadus ju seda tähendabki, et inimestel on vabadus jätkata täpselt nii, nagu nad seda soovivad. Kes usub teise samba toimimisse ja kel on rahalisi vahendeid ning teadmisi investeerimiseks väärtpaberitesse ja aktsiatesse, see võib jätkata tänase süsteemiga. Kelleltki ei võeta mingeid õigusi ära. Kordan, kes soovib, võib jätkata tänase süsteemiga ja riik panustab sinna nii, nagu panustab tänagi. Võttes inimese esimese samba arvestusest see neli protsenti ära ja paigutades nii-öelda teise sambasse. See on inimese enda raha, on ka täna, mitte riigi raha.

Kes ei soovi teise sambaga jätkata, sellel on vabadus see raha välja võtta. Investeerida mujale, maksta kinni oma pikaajalised laenud näiteks. Sel juhul on ju valikuvõimalus, kui me seadust teeme. Kas me jätame süsteemi nii, nagu ta on ja see raha jääb inimesele tema enda esimese samba arvestusse. Ja selle võrra suurem on tulevikus tema esimesest sambast saadav pensioni osa. Või teoreetiliselt on võimalik, kui me tahame väga tõsiselt maksukoormust vähendada, siis öelda, et vähendame näiteks sotsiaalmaksu koormust nelja protsendi võrra. Teoreetiliselt on ka see võimalus olemas.

Milliseid seisukohti on Keskerakond ja EKRE pensioni teise samba osas koalitsioonikõnelustel väljendanud?

Need on üldiselt teada, sest oleme põgusalt selle teema ära märgistanud. Korra on see läbirääkimiste laualt läbi käinud, aga sisulist pikemat arutelu ei ole veel olnud. Ja on ka kohtutud ekspertrühmaga, mitte küll läbirääkijad, vaid kolme osapoole esindajad.

Mis on partnerite seisukohad, saavad nad muidugi ise täpsemalt öelda. EKRE on väljendanud oma toetust ettepanekule teha teine sammas vabatahtlikuks. Keskerakond ei ole väga selgelt oma seiuskohta väljendanud, aga on öelnud, et nad on valmis seda teemat arutama läbirääkimistel.