"Praegune arutelu on selline, et viskame vanniveega lapse ka minema," ütles Varblane esmaspäeval usutluses ERR-ile ning viitas kriitikale, mis puudutab fondide madalat tulukust ja kõrgeid teenustasusid.

"See on kõik õige, sellega tulebki tegelda, arutada, miks on tulukus madal, miks me ei lubanud (pensionifondidel) aktsiatesse investeerida. Me tahame tegelikult autolt teatud kiirust, aga paneme talle pidurid peale. Tegeleme parem nende asjadega, katsume selle korda teha. Mitte ei viska kohe kõik minema," rääkis Varblane.

Akadeemiku hinnangul on Eesti inimeste säästukalduvus, võimekus ja soov säästa väga madal. "Praegu on pensioni teine sammas väga suurel osal inimestel ainuke tükike säästu, mis neil on," tõdes ta.

"Aga tuleviku seisukohalt - see on ammu räägitud lugu, millised saavad olema ülalpeetavate ja töötajate suhtarvud Eestis - on see ikka väga suur küsimus, et kuidas veidigi seda heaolu taset säilitada," ütles Varblane. "Kui me vaatame neid numbreid, mis meie demograafilist pilti kajastavad, siis ma ütleks, et mida rohkem meil on erinevaid allikaid, kust me saame rahastamist, seda kergem riigil on," lisas ta.

Varblane viitas, et kaasaegne pensionisüsteem on eksisteerinud pisut üle saja aasta, kui on olnud väga suur tootlikkuse kasv ning kahtlane on, kas see ka tulevikus nii jätkub, et otse riigieelarvest pensione maksta nagu soovitas Indrek Neivelt. "Seda loota, et tootlikkuse kasv tuleb nii tohutu suur, et riigi tulud hakkavad väga võimsalt kasvama - ma ei näe lihtsalt seda," leidis ta.

Kommenteerides seda, mis juhtub, kui pensoni teise samba sissemakse muudetakse vabatahtlikuks ja inimestel võimaldatakse sealt raha välja võtta, märkis Varblane, et selle juures on väga palju ebaselgust.

"Lõppkokkuvõttes on niimoodi, et see oleneb väga palju sellest meetodist, mis moodi see vabatahtlikuks tegemine toimub. On ju ka võimalus, et öeldakse, et see mis siiani on, jääb kõik sisse ja edaspidi on vabatahtlik, mis on hoopis teistsugune lahendus, kus ei vaadata tagasi ja ei muudeta varasemat ära. See oleks selle mängu juures üks konservatiivsemaid lahendusi," rääkis ta.

"Aga on ka võimalus, et inimesed saavad ühekordselt natukene raha ja kasutavad selle raha ära ja elavad siis edasi ja ei midagi erilist," lisas ta. Lisaks on ka küsimus, missugune osa teise samba sissemaksetest kätte saadakase - kas kaks protsenti, mille maksab inimene ise oma brutopalgalt või ka see neli protsenti, mille on lisanud riik pensionisambasse laekunud sotsiaalmaksu arvelt, rääkis ta.

Varblane avaldas ka kahtlust ideede suhtes, et kogu pensionifondide raha tuleks investeerida Eestis. "Sellega seoses meenuski üks teine süüdistus, et miks ikka kõik pensionifondide raha ei lähe kõik Eesti majandusse. Seda osakaalu peab väga mõistlikult määrama. Sest kui on head ajad - siis öeldakse, et miks me nii ei tee, miks me ei pane Eesti majandusse, aga kui tulevad halvad ajad ja kui Eesti majandus kukub ja kõik raha on pandud siia, siis tegelikult see tootlus võib olla miinus 20-30 protsenti," rääkis akadeemik. "Kujutame ette kui aastatel 2008-2009 oleks kõik pensionifondide raha olnud pandud Eesti majandusse - siis oleks meie pensionifondid kukkunud veel rohkem kui nad praegu kukkusid. Sellist portfelli koondumist ühte valdkonda ei tohiks teha, ühte riiki," rõhutas ta.

Küsimusele, miks mõned Eesti poliitikud soovivad pensioni teise samba kaotamist, viitas Varblane praeguse valitsuse tegevusele riigieelarve tasakaalu hoidmisel.

"Ma mäletan, kuidas ühe esimese sammuna, mida tegi valitsus paar aastat tagasi - muutis riigieelarve seadust. Ja selle muutmise mõte oli saada suuremat vabadust eelarve juhtimisel, kus mindi üle libisevale keskmisele, üle nelja aasta. Ja nüüd see libisev ongi jõudnud sinna kohta, et eelmiste aastate suhteliselt vaba suhtumine eelarvesse nõuab nüüd rangemat suhtumist, sest majandus kasvab meil praegu üle pikaajalise võimekuse. Ja kui sellel perioodil, kui me oleme üle pikaajalise võimekuse, kui meil läheb tõesti väga hästi, ei suuda mingilgi moel hoida tulevikku vaatavat tasakaalustatud seisu, siis see on tuleviku mõttes ohtlik," rääkis ta.

Suur hulk erineva taustaga Eesti majandustegelasi ja -asjatundjaid tuli esmaspäeval välja avaliku kirjaga, mis ütleb, et teine pensionisammas on vajalik. Teise samba lammutamise asemel tuleks tegeleda tõeliste probleemidega, leiavad pöördumise koostajad.

Sel nädalal asuvad uut valitsust moodustavad Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE ja Isamaa poliitikud arutama Isamaa soovi muuta seni kohutuslik pensioni teine sammas vabatahtlikuks.