Indrek Neivelt: pensioni teine sammas nõuabki kapitaalremonti ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Miks keegi ei tõstata küsimust, et kelle viletsa töö tulemusel meie inimesed täna kokku miljardi euro võrra vaesemad on? See on suurusjärk, mis on tänase pensionisüsteemi tõttu meil kõigil kokku saamata jäänud, sedastab Indrek Neivelt Vikerraadio päevakommentaaris.

Nädalavahetusel saime lugeda loodava koalitsiooni plaane pensioni teise samba osas. Ma ei hakka tegema detailset analüüsi, kas see lahendus on parim või mitte. Igal juhul on see vormistatud nii, et teine sammas on justnagu kohustuslik ja justnagu ei ole ka. See tähendab, et liitumine on kohustuslik, aga raha hilisem kasutamine on vaba. Samuti on vabaduse suurendamiseks loodud investeerimiskonto, kuhu igaüks vastavalt oma oskustele ja mõtetele erinevaid väärtpabereid võib osta.

See on väga jõuline plaan, mida paljud ka kapitaalremondiks nimetavad. Aga olukord pensioni teise sambaga nõuabki kapitaalremonti, mitte peenhäälestamist nagu seda seni on tehtud.

Toon lihtsa näite.

Sõltuvalt ajahetkest on viimastel aastatel 85-90 protsenti meilt kogutud pensionirahast investeeritud väljapoole Eestit. See raha ei suurenda meie majanduse eksporti ega ka siinset koduturgu. See on paigutatud välismaale.

Olen korduvalt küsinud erinevatelt spetsialistidelt, kas keegi usub, et konkurentsitihedal maailmaturul suudab Eesti fondihaldur teenida pikaajaliselt rohkem kui välismaised parimad fondid või indeksifondid? Lühiajaliselt oma rahaga riskides on see hea õnne korral võimalik, aga pikaajaliselt ja teiste inimeste rahadega?

Ei. Keegi ei usu, et sa oled parem kui suuri analüüsikeskuseid omavad fondid või siis indeksifondid, mis peegeldavad turu keskmist tootlust.

Ka meie pensionifondi haldurid ei usu seda. Suurima pensionifondi haldur on seda koosolekulaua taga ise tunnistanud. See oli aus, aga samal ajal väga küüniline ülestunnistus. Selline suhtumine meie kõigi rahasse ehmatas mind väga.

Vaatamata sellele, et fondijuhid ei usu oma edukusse, nad ikkagi proovivad. Sest siis saab võtta suuremat tasu. Kui indeksifondi haldustasu oleks näiteks 0,1 protsenti, siis ei sobiks klientidelt võtta praegust tasu, mis on senini olnud üle ühe protsendi aastas.

85-90 protsenti meie pensionirahast - ehk eelmisel aastal umbes 3,5 miljardit eurot - oleks saanud investeerida rahulikult nii, et selleks oleks olnud vaja olnud ainult ühte raamatupidajat ja ühte fondihaldurit. Ning natukene oleks pidanud maksma ka indeksifondi haldurile. Selliselt oleks tootlus suurem olnud ja kulud palju väiksemad. Kusjuures see ei ole tagantjärele tarkus. Nagu ma juba ütlesin, siis ka fondijuhid ise usuvad, et indeksifondist paremat tootlust nad pakkuda ei suuda.

Praegust tasumäära võiks võtta ainult Eestisse investeerimisel ja siin investeerimisel peaks ka tootlus kõrgem olema. Aga siis oleks fondijuhtide kogutulu, mis on omakorda pensionikogujate kogukulu, olnud alla 10 miljoni euro aastas. Aga oli üle 40 miljoni euro.

Ma saan aru, miks fondijuhid kaitsevad oma äri ja hirmutavad üldsust. Aga ma ei saa aru, miks mõned erakonnad siiamaani kaitsevad praegust süsteemi. Meid kõiki hirmutatakse sellega, kuidas meie pension on tulevikus väiksem ja kuidas pensionisamba vabatahtlikuks tegemisel paljud inimesed kohe televiisoreid ostma ruttavad.

Miks keegi ei tõstata küsimust, et kelle viletsa töö tulemusel meie inimesed täna kokku miljardi võrra vaesemad on? See on suurusjärk, mis on tänase pensionisüsteemi tõttu meil kõigil kokku saamata jäänud. Miljard eurot.

Või miks muretsetakse nn tavalise inimese pärast. Faktid on vastupidised: madalama palga saajad teeniksid esimesest sambast rohkem kui teisest, sest seal on solidaarsuskomponent suurem. Teine sammas soosib ikka suurema palga saajaid. Ehk kui keegi muretseb ka tegelikult nn tavalise inimese pärast, siis peaks soovitama tal teise sambasse mitte investeerida.

Igal juhul pensioni teise samba arutelud ei ole veel lõppenud ja ühes olen ma pärast uue koalitsioonilepingu projekti nähes kindel: pensionifondide tasud langevad ja inimesed hakkavad rohkem raha pensioniks kõrvale panema. Rohkem, kui nad seda seni tegid. Aga vabatahtlikult.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: