LHV teatas, et panga suuremate pensionifondide tasu langeb. Teates pole sõnagi juttu sellest, et tegelikult maksavad LHV kliendid sügisest tasudeks veel rohkem kui varem.

Inimestel on raske hoomata, kui suur osa nende II sambasse kogutud säästudest vahendajatele tasudeks läheb. On arusaamatu, miks riik ei nõua, et fondivalitsejad ütleksid vähemalt selle näitaja alati üheselt ja ausalt välja.

Nii kaua kuni järelvalvaja midagi jõuliselt ette ei võta, näeme ka tulevikus eksitavaid reklaame ja infokirju nagu LHV viimane teade.

"LHV pensionifondide tasud langevad septembrist kuni 40%", kuulutas pank. Edasi lugedes selgub, et jutt on valitsemistasust. Kusagil pole mainitud, et tegu on ainult ühe tasuosaga ja et see moodustab alla poole kõigist tasudest, mis L või XL fondis kogujate taskust vahendajate taskusse lähevad. Ka seda pole mainitud, et kokku tuleb vahendajatele sügisest hoopis palju rohkem maksta.

Kuidas saab väita, et tasud langevad, ehkki tegelikult tõusevad? Tegelikult ei tohikski. Hiljuti vastu võetud seadusemuudatuse sunnil peavad pangad nimelt tõesti vähehaaval langetama üht tasude komponenti: fondivalitseja valitsemistasu. Aga inimeste säästudest kaetakse lisaks veel kauplemiskulud ja nende fondide vahendustasud, kellele fondivalitseja oma klientide raha investeerimiseks edasi on andnud. Need tasud kasvavad sügisel LHV klientide jaoks hüppeliselt.

Nagu rahandusministeerium meelde on tuletanud: kuna valitsemistasu on ainult üks osa kõigist tasudest, tuleb pensionifonde võrreldes jälgida kogukulu ehk jooksvaid tasusid.

Lähemalt LHV pensionifondide dokumente uurides selgub, et L ja XL fondide tasud tegelikult hoopis tõusevad sügisel veerandi võrra. Investoritele esitatava põhiteabe andmetel on mõlema fondi kogukulu seni 1,27 protsenti, aga alates septembrist läheb nende fondide klientide varast vahendustasudeks ligikaudu 1,6 protsenti.

Võtame LHV suurima, pensionifond L-i. Viimasel ajal on kulunud osakuomanike varast tasudeks 10,8 miljonit eurot aastas. Alates 2. septembrist läheb vahendajatele 13,5 miljonit eurot aastas ehk 2,7 miljonit eurot rohkem. Iga 10 000 pensionikontodele kogutud euro kohta maksid inimesed seni aastas tasudeks 127 eurot ja tulevikus hakkavad maksma 160 eurot.

LHV suuremate fondide kliendid maksavad sügisest tasudeks üle kolme korra rohkem kui need, kes koguvad madalaimate tasudega fondides: SEB indeksfondis või Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis.

Selline erinevus tähendab, et 20-30-aastaselt II sambasse säästmist alustanud inimene kogub elu jooksul madala tasuga fondis 25-30 protsendi võrra rohkem raha kui inimene, kes on valinud kõrge tasuga fondi.

Oletame, et oled praegu 30-aastane ja teenid Eesti keskmist palka, et sinu palk kasvab igal aastal keskmiselt kolme protsendi võrra ja et pensionifondi investeeringud toovad enne tasude mahaarvamist igal aastal viis protsenti tulu. Fondis, mille kogukulu on 0,46 protsenti aastas, kogud siis oma 65. sünnipäevaks II sambasse 156 000 eurot. Fondis, mille kogukulu on 1,61 protsenti kogud 123 000 eurot. Kõrgem tasu läheb sulle maksma 33 000 eurot.

Investeerimisfondide puhul ei kehti reegel, et kõrgemat tasu makstes saad paremat teenust. Vastupidi: maailma juhtivate analüüsikeskuste andmed näitavad järjekindlalt, et kõrgema tasuga fondid saavutavad reeglina pikas plaanis viletsama tootluse kui madalama tasuga fondid (vt näiteks maailma suurima fondide analüüsifirma Morningstar uurimust).

Sellepärast hoolitse, et sinu vara oleks madala tasuga fondis. Ja ära kunagi piirdu fondide võrdlemisel ainult valitsemistasuga, vaid küsi alati, mis on fondi kogukulu ehk jooksvad tasud. Loodan, et rahandusministeerium ja finantsinspektsioon omakorda hoolitsevad, et sa ei peaks selleks detektiivitööd tegema.