2012. aasta pidi andma uue hoo Eesti reaalainetele ehk tugeva kasvulava kõigile, kes viivad edasi teaduse-tehnika pöörast arengut. Toona gümnaasiumisse astunud noored olid esimesed, keda ootas kohustuslik matemaatika riigieksam. Ja eksamiks hakkasid neid vormima gümnaasiumiastme kõige mahukamad ainekavad.

Nendele, kel reaalainete vastu suurem huvi, peab kool pakkuma laia matemaatikat. Kirjelduse järgi "käsitletakse selles mõisteid ja meetodeid, mida on vaja matemaatikateaduse olemusest arusaamiseks". Need, keda asja olemus vähem huvitab, peavad saama kitsast matemaatikat. Sellest piisab, et "kirjeldada maailma teaduslikult ja tagada elus toimetulek". Ja abituuriumis võivad õpilased valida, kas sooritavad laia või kitsa matemaatika riigieksami.

Seda kõike nähakse ette gümnaasiumi riiklikus õppekavas, aga tegelikkus on pisut erinev. Haridusministeeriumi palvel uurisid Ernst&Young´i eksperdid 32 kooli ning avastasid, et kitsast matemaatikat õpetatakse neist vaid 18-s. Mõnes koolis pole kahe matemaatika õpetamiseks piisavalt ressursse ja mõnel pool ei peeta seda lihtsalt vajalikuks.

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Mihkel Rebane lisas, et nendes koolides, kus ikkagi saab kahe ainekava vahel valida, kõiguvad suuresti õpetamise mahud.

"Kui kitsas matemaatika võtab õppekavast kaheksa kursust ja lai 14, siis tegelikkuses õpetatakse kitsast kuni 15 kursust ja laia kuni 18 kursust," sõnas Rebane.

Ehk mõlemad ainekavad on nõnda nõudlikud, et need ei mahu etteantud kursuste hulka ära. Mis omakorda tähendab, et gümnaasiumiõpilase kohustuslikust programmist võtab matemaatika veel suurema tüki kui esialgu arvati.

Koos kohustusliku riigieksamiga võiks see ju isegi hea olla, taaskord selle teaduse-tehnika pöörase arengu pärast. Aga Põlva Gümnaasiumi direktor Alo Savi on nende seas, kes nii ei arva.

"Kohustuslik matemaatika eksam sunnib õpetajaid põhimõtteliselt kõiki lapsi piltlikult öeldes piitsutama eksamini, sest kõik on ju eksamil sees ja kõike on vaja osata. See jälle tekitab vastumeelsust matemaatika suhtes õpilastes ja teistpidi stressi õpetajates. Ja ma ei näe, et sellest oleks kuidagigi viisi rohkem läinud õpilasi õppima matemaatikat nõudvaid erialasid. See peaks ikka olema huvipõhine," nentis Savi.

Parasjagu käibki ainekavade uuendamine ning Mihkel Rebase sõnul peaks neil hiljemalt sügiseks olema piisavalt infot, et kaaluda kahe matemaatika ainekavade kõrval ka kokkuliidetud matemaatikat.

"Siin ei ole ka lõppotsust. Aga me oleme arutanud ja ilmselt arutame ka edasi, et kas ei peaks olema matemaatika eksam gümnaasiumi lõpus vabatahtlik. See lahendaks palju probleeme," ütles Rebane.

Tulevikuversioon

Mihkel Rebane kirjeldab ka matemaatikaõpetamise ühte tulevikuversiooni.

"Kui meil on sõnastatud see tuum, mis meie meelest on õige ja vajalik igale inimesele matemaatika alal. Siis tuleks juurde kursusi ükskõik kui palju kool neid paneb või valida annab nendel õpilastele, kes valivad matemaatika lõpueksami, kellel on seda edaspidi elus ka vaja. Siis läheksid need asjad tasakaalu."

Sisuliselt tähendaks see endisaegse süsteemi poole tagasiliikumist. Kohustusliku matemaatika maht väheneks ning õpilasele jääks rohkem ruumi oma õpiteed ise valida. Ning kel soovi, saaks võtta täiendavaid matemaatikakursuseid, kel soovi, võiks keskenduda hoopis humanitaarainetele.

Alo Savi lisab, et ühtse matemaatika juurde tagasiminemisest oleks abiks ka koolidele. Kui kool seda võimaldab, valivad kitsast matemaatikat paljuski need, kes tunnevad, et nad laia matemaatikaga hakkama ei saa. Aga õpetajate jaoks on kitsas matemaatika ikkagi hoopis teistsugune ainekava. Mis tähendab, et nemad peavad tegema otsekui topelttööd. Palju lihtsam oleks, kui ühtse ainekava alusel moodustataks õpilastes tugevamad ja pisut nõrgemad õppegrupid.

Nii kohustusliku matemaatikaeksami kaotamist kui ka ühtse matemaatika juurde tagasi minemist soovitab ministeeriumi tellitud Ernst&Young´i uuring. Mihkel Rebane tunnistab, et tuliseid toetajaid on ka tänasel kitsa ja laia matemaatika süsteemil. Seega peetakse haridus- ja teadusministeeriumis veel aru ning lõplik seisukoht peaks sündima sügiseks.