Heiki Raudla: tahtmine on taevariik ({{commentsTotal}})

Heiki Raudla
Heiki Raudla Autor/allikas: Õpetajate Leht

Kui seni on rohkem räägitud tõejärgsest ajastust faktidega manipuleerimise kontekstis, siis tegelikult käib meil juba ammu suur tulevikuga manipuleerimine, kirjutab Heiki Raudla algselt Õpetajate Lehes ilmunud kommentaaris.

Lugedes visioonidokumenti "Tark ja tegus Eesti 2035" tekib tuline soov elada selle mainitud issanda aastani ja näha oma silmaga, kuidas Eesti ühiskonna ja inimeste heaolu on kasvanud, Eesti majanduse konkurentsivõime suurenenud, teadus on paljudes valdkondades tipptasemel, õpetajad on kõrgelt kvalifitseeritud ning koolid on kõik võrdselt heal tasemel. Kuidas õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate vahel toimib konstruktiivne koostöö ja õpilane kulgeb paindlikult mööda individuaalset "õmblusteta" õpiteed.

Tõsi, visioon, eesmärgid peavadki olema suurejoonelised, et nende poole püüelda, ja kui kõiki eesmärke ei saavuta, siis pole ka hullu – hullem on see, kui eesmärke polegi. Latti tuleb kõrgel hoida, nagu öeldakse.

Teisalt on nii Eestis kui ka mujal maailmas maad võtmas kõiksugu ilusate visioonide ja kontseptsioonide kirjutamine ja roosamanna lubamine põhimõttel, et võidab see, kes lubab kõige helgemat tulevikku.

Hiljuti kuulsin ühest firmast, kes müüs pileteid kuule, aga hiljem selgus, et see firma läks pankrotti. Nii me ei saagi kunagi teada, kas see firma meid ka tõesti kosmosesse oleks lennutanud. Hea mees, kes lubabki.

Tekkinud on olukord, kus lubaduse andja ei mõtlegi oma lubadust kunagi täita. Kui seni on rohkem räägitud tõejärgsest ajastust faktidega manipuleerimise kontekstis, siis tegelikult käib meil juba ammu suur tulevikuga manipuleerimine. Ja kombeks on kogu aeg rõhutada, et maailm meie ümber muutub pöörase kiirusega.

Üks võimalus on seada ähmaseid eesmärke ja anda lubadusi, mille vettpidavust on pärast raske kontrollida, ja öelda siis, et küll see maailm ikka muutub kogu aeg nii pöörase kiirusega. Siis vist ei pea ka eesmärkide täitmata jätmist analüüsima.

Sellel nädalal avas tänavuse riigieksamite perioodi eesti keele eksam. Ka visioonidokumendis on eesti keelel kindel koht. Selle järgi kasutavad Eesti elanikud 2035. aastal omavaheliseks suhtluseks ning õppe-, asjaajamis-, teabe- ja töökeelena peamiselt eesti keelt.

"Üleminek ühtsele Eesti koolile ja lasteaiale vähendab rahvuspõhist segregatsiooni ja suurendab laste tulevast konkurentsivõimet," seisab dokumendis. See on väärt eesmärk, mille täitmist on võimalik kontrollida. Tegutseme kõik selle nimel.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Allikas: Õpetajate Leht



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: