Inimesed soovivad, et jäätmejaamad nädalavahetustel rohkem avatud oleksid
Kevad tähendab muuhulgas ka suuri koristus- ja korrastustöid, mis omakorda tähendab, et tekib tavapärasest rohkem jäätmeid. Nüüd on aga tekkinud probleem, kuhu need jäätmed viia, sest nädalavahetustel, kui korrastustöid valdavalt tehakse, on enamus jäätme -ja keskkonnajaamasid üle Eesti suletud või avatud väga lühikest aega.
Eeva Relli-Meldre on ühes abikaasaga renoveerimas vana korterit. See tähendab, et korraga on tekkinud suures koguses vana aknaklaasi, mööblit, aga ka vanarauda. Aianurka ladustavad nad jäätmeid olude sunnil, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Meil ongi siin prügi ikka mitu nädalat seisnud ka, sellepärast, et prügi saab ära viia nädala sees ja nädalavahetusel ei saagi paljudesse kohtadesse prügi viia ja kui sa käid ikka nädala sees tööl, siis ongi see, et lihtsalt ei saa viia," nentis Relli-Meldre.
Jäätmeseadus kohustab omavalitsusi jäätmejaamasid lahti hoidma minimaalselt kolmel päeval nädalas, millest üks lahtioleku päev peab kindlasti langema nädalavahetusele. Paljud jäätmejaamad on ka laupäeviti lahti, seda aga vaid mõned tunnid ning pigem hommikupoolsel ajal, samas kui just laupäeval on inimestel kõige suurem huvi jäätmeid ära anda.
Keskkonnaministeerium tõdes, et probleem on tõsine.
"Inimene läheb oma jäätmetega jäätmejaama, avastab, et see on kinni, ta on rentinud omale käru, kärul on jäätmed, käru tuleb tagasi viia, kuhu ta jäätmed paneb? Loodetavasti viib siis koju tagasi, aga kahjuks ei pruugi see alati nii olla. Nii et siin on otsene mõju keskkonnale, et jäätmed jõuavad just nii metsa alla," rääkis keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.
Kohalikest omavalitsusest öeldakse, et jäätmejaamade nädalavahetustel lahti hoidmist kas või ainult kevadisel perioodil ei saa niisama lihtsalt korraldada.
"Pigem oleks küsimus rahas, siis oleks vaja inimesi sinna juurde võtta tööle," tunnistas Võru linnavalitsuse keskkonna- ja järelvalvespetsialist Tiina Randjärv.
"Kindlasti kohalik omavalitsus ütleb, et riik peaks andma neile täiendavaid ressursse, aga teisest küljest me vaatame ka seda, et kohalik omavalitsus peaks elanike nõudlustele vastavalt oma teenuseid osutama," arvas asekantsler Heinma.
Heinma lisas, et praegune jäätmeseadus on ajale jalgu jäänud ning vajaks tegelikult kaasajastamist.
"Eks on oodata, et me vaatame omalt poolt üle neid norme ja teeme vajadusel korrigeerimisi, et inimesel oleks mugav üle anda oma jäätmeid, et see ei sõltuks nii palju üksikust kohalikust omavalitsusest," sõnas asekantsler.
Toimetaja: Laur Viirand