Menetluse antud COVID-19 levikuga seotud meetmete eelnõu 170 SE, ametliku nimega "Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus" annab riigile seletuskirja järgi inimeste andmete töötlemiseks ulatuslikumad võimalused kui kunagi varem ja laiendab riigi õigusi veel mitmes valdkonnas peale isikuandmete kaitse, tõdevad advokaadid Eesti Päevalehes ilmunud arvamusartiklis.

Juristid viitavad, et eelnõu seletuskirja kohaselt soovitakse hädaolukorra seadust täiendada punktiga, mis annab riigile üldise volituse töödelda isikuandmeid eriolukorra meetmete rakendamiseks ning samas sätte lai sõnastus peaks seletuskirja järgi aitama tagada, et ükski meede ega toiming ei jääks eriolukorras selge õigusliku aluse puudumise tõttu kohaldamata.

Esiteks tekib küsimus, miks peaks üldse tekkima olukord, kus mõneks toiminguks isikuandmetega pole õiguslikku alust, küsivad advokaadid. Nad lisavad, et juba olemasolevad isikuandmete kaitse normid ei takista viirusega võitlemist, kui meede on proportsionaalne, sest seadused ei nõua isiku nõusolekut, kui tegemist on epideemia või pandeemiaga, rääkimata siis eriolukorrast.

Teiseks rõhutavad nad, et kindlasti ei anna uus norm riigile kuldvõtmekest, mis laseb hakata ilma seadusliku aluseta toimetama, kuna seaduses peab olema alus, see võib sisalduda ka hädaolukorra seaduses, kuid peab igal juhul vastama tingimustele, mis tulenevad meie põhiseadusest: alus peab olema täpne ja selgesõnaline, vajalik ja proportsionaalne.

Turk ja Pild nendivad, et nende hinnangul eeldavad eelnõu või vähemalt seletuskirja autorid, et üldnorm ongi see uus "õiguslik alus", millega aga ei saa nõustuda. "Hädaolukorra seadusse isikuandmete töötlemise kohta plaanitav üldnorm iseenesest ei anna alust privaatsusse tungida ja isikuandmeid töödelda," rõhutavad nad.

Kolmandaks toovad nad välja, et seletuskirja kohaselt võib riik tänu isikuandmete töötlemise kohta lisatavale punktile "(...) isikuandmeid töödelda ka muude toimingute sooritamisel, mis on vajalikud eriolukorra lahendamiseks ja mis ei ole seotud eriolukorra meetme kohaldamisega," kuid lisatavast sättest seda välja lugeda pole võimalik, sest et riik saab laiendatud õigused eriolukorra meetme kohaldamise ja muude eriolukorra lahendamiseks vajalike toimingute puhuks – mitte aga tegevusteks, mis ei ole seotud eriolukorra lahendamisega.

Juristid seavad ka küsimärgi alla, miks plaanib riik hoida kogutavaid isikuandmeid kuni üks aasta.