Maailma rahvaarv jõudis 7,7 miljardi inimeseni ({{commentsTotal}})

Praegu asub umbes 56 protsenti maailma elanikkonnast linnades. Pildil tokiolased Tokyu Plaza Omotesando kaubanduskeskuselt peegeldumas.
Praegu asub umbes 56 protsenti maailma elanikkonnast linnades. Pildil tokiolased Tokyu Plaza Omotesando kaubanduskeskuselt peegeldumas. Autor/allikas: Caro/SCANPIX

Maailma rahvaarv jõudis 2019. aastal 7,7 miljardi inimeseni, 2050. aastaks on see oodatavasti 9,7 miljardit, seisis ÜRO peasekretäri ettekandes.

Elanikkonna kasvuga kaasneb selle vananemine, sündimuse vähenemine ja tormiline linnastumine, märgitakse ettekandes, mis esitati arutamiseks ÜRO elanikkonna- ja arengukomisjoni 51. istungjärgule.

Praegu on maailmas keskmine sündimus kaks ja pool last ühe naise kohta, 2030. aastaks kahaneb see 2,4 lapseni. Prognoosi kohaselt elab 2050. aastaks 70 protsenti maailma elanikkonnast riikides, kus sündimus on elanikkonna taastootmiseks vajalikust väiksem.

65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal elanikkonnas kasvab üha.

Praegu on Euroopas neid 19 ning Põhja-Ameerikas 16 protsenti, 2050. aastaks jõuavad need näitajad vastavalt 28 ja 23 protsendini. Oodatavasti suureneb selle ajaga vanurite arv Aasias, Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere maades praeguselt kaheksalt 18 protsendini. Praegu noorima elanikkonnaga Aafrikas on 2050. aastaks vanurite osakaal üheksa protsenti. Pool maailma vanuritest saab pensioni.

Praegu asub umbes 56 protsenti maailma elanikkonnast linnades, seisis ettekandes.

Pea kogu elanikkonna juurdekasv leiab edaspidi aset linnades, kus 2030. aastaks elab 60 ja 2050. aastaks 68 protsenti maailma elanikkonnast.

ÜRO asepeasekretär Amina Mohammed ütles komisjonile, et viimase veerandsajandiga on nimetamisväärselt vähenenud äärmises vaesuses elavate inimeste hulk. Neljakümne protsendi võrra on vähenenud emade suremus ja märgatavalt pikenenud eluiga.

1994-2019 vähenes alla viieaastaste laste suremus 54 protsenti.

Maailma keskmine oodatav eluiga on suurenenud 1994. aasta 64,9 aastalt 72,3 aastani tänavu ja 2030. aastaks pikeneb see veel kahe aasta võrra.

ÜRO nendib, et kogu maailmas on nimetamisväärselt suurenenud heaolu. 

Akuutses alatoitumuses elab üle 113 miljoni inimese

ÜRO teatel koges eelmisel aastal sõdade ja loodusõnnetuste tõttu akuutset alatoitumust rohkem kui 113 miljonit inimest 53 riigis ning olukord oli rängim Aafrikas.

Kaks kolmandikku akuutselt alatoitunud inimestest elab kaheksas riigis, mille seas on Jeemen, Kongo Demokraatlik Vabariik, Afganistan ja Süüria, teatas ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon oma 2019. aasta uuringus maailma toidukriisidest.

Uuringus vaadeldakse suurimates raskustes riike.

Aafrika osakaal oli ebaproportsionaalselt suur, sest seal elas akuutses alatoitumuses pea 72 miljonit inimest, ütles FAO kriisiolukordade osakonna juht Dominique Bourgeon uudisteagentuurile AFP.

Olukorra peapõhjused on sõda, kehv julgeolekuolukord, majanduslikud raskused ning kliimaga seotud šokid, nagu tulvad ja põuad, öeldi uuringus.

Näljahäda veerel riikides sõltub kuni 80 protsenti elanikkonnast põllumajandusest. Nad vajavad hädakorras humanitaaralast toiduabi ning meetmeid põllumajanduse edendamiseks, lausus Bourgeon.

Raportis toodi esile ka suurel hulgal põgenike võõrustamise koorem kodusõjas Süüria naaberriikides ning Bangladeshis, mis võõrustab Myanmarist tulnud rohkem kui miljonit rohingja moslemit.

FAO ootab kodust lahkuma pidanud inimeste arvu kasvu ka Venezuelast, kui riigi poliitiline ja majanduskriis püsib. Oodatakse, et Venezuela kuulutab tänavu välja toiduainetega seotud hädaolukorra.

Maailma mastaapi vaadates leiti uuringus, et 2017. aastaga võrreldes olukord 2018. aastal pisut paranes. 2017. aastal koges akuutset alatoitumust 124 miljonit inimest.

Arvu vähenemist saab osaliselt omistada asjaolule, et mõned Ladina-Ameerika ning Aasia ja Vaikse ookeani riigid said loodusõnnetustega varasemast vähem pihta.

Siiski hoiatas FAO, et aastast aastasse käiv trend, et näljahädaga seisab silmitsi üle saja miljoni inimese, kriiside jätkumise tõttu tõenäoliselt ei muutu.

FAO on jätkuvalt sügavalt mures akuutses ja kroonilises alatoitumuses elavate laste suure arvu pärast.

 

Allikas: AFP-Interfax-BNS



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: