Alustuseks kommenteeris Põlluaas president Kersti Kaljulaidi kõnet riigikogus. "Presidendi kõne oli üsna kena ja asjalik. Ta rõhutas seal, et meil on väärtuskriis, millega ma võiks isegi nõusse jääda, sest tõepoolest meil on põrkunud kaks erinevat väärtusarusaama - ultraliberaalne ja traditsiooniline ja tundub, et neid on üsna raske sobitada," ütles Põlluaas.

Põlluaasa sõnul ei nõustu ta sellega, kui Kaljulaid rääkis kellestki, kes soovib ühiskonda lammutada. "Ma tegelikult ei näe, et meil oleks päris sellist jõudu selles suunas, kuhu ta vihjas," sõnas Põlluaas.

Ühiskonna lõhestatuses EKRE süüst Põlluaasa sõnul rääkida ei saa. "EKRE ei ole ju nende asjade põhjus, vaid pigem meie tekkimine on tagajärg. Ühiskonnas on tekkinud olukord, kus väga suur osa ühiskonnast ei saa leppida sellega, mis toimub. Erinevate liberaalsete väärtuste ja liberaalse demokraatia peaaegu sunniviisilise pealesurumisega ja see tekitab vastujõudu ja protesti," rääkis Põlluaas.

Küsimusele, kas Põlluaas läheks kohtuma Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, nagu plaanib teha president Kersti Kaljulaid, vastas Põlluaas, et kindlasti mitte. "Selles eesolevas visiidis on nii palju arusaamatut. Me ei tea ju tegelikult, mis põhjusel ta sinna läheb. Me ei tea, mis on need teemad, millest tahetakse rääkida," rääkis Põlluaas.

"Ma leian, et tänases olukorras, kus Venemaa on täiesti selgelt hüljanud rahvusvahelise õiguse kokkulepped, kus ta on agressor, siis ei ole kohane, et meie president anub endale visiiti tema juures. Eriti, kui meil on kokku lepitud Euroopa Liidu ühtne käitumismall," lisas ta.

Riigikogu noorim liige Ruuben Kaalep EKRE-st tegi pärast riigikogu ametivande allkirja andmist mitmemõttelise žesti. Käemärki, mis on laiemalt tuntud kui "OK"-d, on viimastel aastatel hakatud kasutama ka kui viidet valge rassi ülemvõimule.

"See on järjekordne pastakast välja imetud skandaal, millel mingit alust ei ole," kommenteeris seda Põlluaas. Ta lisas, et Kaalepi näidatud märk tähendab, et kõik on korras ja OK.

"Miks peab kõike tõlgendama alati negatiivselt? Miks ei võiks uskuda, et inimene tõepoolest teebki ja näitab seda, mida ta ütleb," sõnas Põlluaas.

Küsimusele, et kuidas Ruuben Kaalep suhtub juutidesse vastas Põlluaas, et täiesti normaalselt.

Põlluaas kinnitas, et EKRE poolt ei ole antisemitism tolereeritud. "Me oleme alati tauninud igasugust rahvaste vahelist vaenu õhutamist ja korduvalt oleme hukka mõistun totalitaarseid režiime ja nende kuritegusid," ütles Põlluaas.

Saatejuht Anna Pihl küsis, kas riigikogu spiikrina valib Põlluaas pehmema sõnakasutuse kui varem opositsioonipoliitikuna.

"Ma pean ennast üsna tasakaalukaks inimeseks. Minu sõnapruugis ei ole küll põhjust midagi ette heita. Ma pean ikkagi viisakust ja teistest lugupidamist oluliseks ja riigikogu spiikrina loomulikult järgin seda joont," ütles Põlluaas.

Küsimusele, kas EKRE vastu meelestatud rahval on õigus meelt avaldada tänavatel, vastas Põlluaas, et loomulikult. "Eesti on demokraatlik riik ja neil täiesti selleks õigus, aga ma ei pea normaalseks seda, mis on peale viimaseid valimisi tekkinud, selline poliitiline asiotaaž ja viha ja paanika õhutamine," rääkis ta.

EKRE samas Põlluaasa sõnul paanikat ei õhuta, vaid seisab enda seisukohtade eest.

"Me ei ole iial tahtnud ei naistelt õigusi ära võtta, ei Eestile mingit müüri ümber tekitada, ei demokraatiat ega rahvaõigust kaotada. Vastupidi, me seisame just demokraatia eest," sõnas Põlluaas.

Saate lõpetuseks pakkus Põlluaas välja EKRE plaani ühiskonna liitmiseks. "Ma arvan, et me peaksime naasma normaalse ühiskonna juurde, vaatama, mis on meie rahvale ja riigile olulised ja edasiviivad. Mitte igasuguse tuulevirvendusega maailmas kaasa minema, mis tulevad ja lähevad, vaid tuginema just nendele põhilistele väärtustele, mis on meie ühiskonda ja inimekonda läbi aastasadade ja -tuhandete hoidnud," ütles Põlluaas.