Saite Isamaa nimekirjas riigikogu valimistel kõige enam hääli – 4806. Miks inimesed teid valisid?

Arvan, et valiti sellepärast, et olen kogu elu seotud Eesti riigi ülesehitamisega, põhiliselt välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika alal. Mind teatakse, esimest korda olin valitsuse liige 1992, Mart Laari esimeses valitsuses ja minu tegevus on olnud... lahtine raamat.

11. märtsil ütles Keskerakond, et kutsub EKRE ja Isamaa võimuliidu moodustamise konsultatsioonidele. Järgmisel päeval ei pidanud teie isiklikult "väga tõenäoliseks, et see koalitsioon sünnib, sest vastuolud on liiga suured". Millest toonane pessimism?

Sest kõik kolm erakonda on erineva taustaga, nende valijaskond on erinev ja suur osa nende poliitilistest programmidest on erinev. Ausalt,  ma ei uskunud, et see koalitsioon sünnib, mis näitab minu poliitikaanalüüsi nõrkust. (Naerab) Aga poliitiline olukord on muutunud, nüüd võib ilmselt kindlalt öelda, et läbirääkimiste tulemusena on valitsus varsti kokku pandud.

Samas on praegune asjade ametlik seis selline, et Vabariigi President tegi [valitsuse moodustamiseks] ettepaneku Kaja Kallasele.

On's Kaja Kallasel üldse võimalust valitsus teha?

Mina ei taha hinnata kellegi võimalusi või mittevõimalusi. Igal poliitikul, kellele see [valitsuse moodustamise] au on antud, peab olema võimalus rahulikult oma tööd teha.

Kas Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon – KEI valitsus – on praeguses riigikogus paratamatus?

Ei ole. Ega variante üleliia palju olnud, aga kindlasti olnuks võimalikud ka teistsugused kombinatsioonid. Nagu läbirääkimiste käik lõpuks näitas, osutus kõige pidavamaks nende kolme partei suutlikkus kokku leppida.

Ja põhjuseks on Keskerakonna, aga ka Isamaa umbusk Reformierakonna vastu, lisaks soov Reformile pärast nende ootamatult suurt valimisvõitu koht kätte näidata?

Kindlasti polnud tegu ainult emotsioonidega.

Kuidas teie mõistate ühiskonnas nähtavaks ja kuuldavaks saanud protesti pärast EKRE kutsumist valitsuskõnelustele?

Mina saan sellest hästi aru. Väga palju EKRE juhtide öeldust on paljudele vastuvõetamatu. Eriti kõik see, mis puudutab vähemusi. Sõnadel on tagajärjed, nad kujundavad inimeste saatust, inimesed võtavad neid tõsiselt.

Kas EKRE muudab oma retoorikat, mis vaenab Euroopa Komisjoni, süvariiki, eriteenistusi, vasakliberaale, peavoolumeediat jne?

Saan aru, et sellele [lootusele] on rajatud selle koalitsiooni loomise loogika. Rahvusvaheline praktika näitab, et tõepoolest, populistlikud erakonnad muudavad oma suhtumist, kui nad on valitsuses. Siin näeme nö tehnoloogilist paratamatust – on väga keeruline tegeleda riigi juhtimise ja täitevvõimu teemadega ning mitte arvestada reaalset olukorda.

Kui nad muutuvad ise süvariigi osaks?

Mingit süvariiki pole muidugi olemas. Otse vastupidi, me võlgneme suure tänu Eesti riigiametnikele, kes väga asjatundlikult kannavad riigi järjepidevust. Sõltumatu ametnikkond on meie riigi suur tugevus, peame oskama seda hinnata.

Mis puudutab nn peavoolumeediat, siis Eesti ajakirjanikud seisavad oluliste väärtuste kaitsel. Muide, tahan eraldi tänada ERR-i. Minu arvates on rahvusringhääling teinud oma tööd kõrgel professionaalsel tasemel, tasakaalustatult, kajastades seda, mis ühiskonnas toimub. Võin seda öelda nii poliitikuna kui ka endise ajakirjanikuna, sest mul on ju ajakirjandusharidus.

Liberaalsest demokraatiast rääkides, siis pole see vasak- ega parempoolne. See on demokraatia, mille subjekt on vaba inimene. See on ainus reaalne demokraatia.

Nelja nädala eest ei pidanud te tõenäoliseks, et oleksite minister selles koalitsioonis. Ometi nõustusite nüüd ministrina jätkama. Miks?

Nõustusin väga raske südamega. Tunnen  end pigem eksperdi, kui poliitikuna.

Kuigi motiivid, miks nii otsustasin, on minule väga lihtsad. Kõige tähtsam, et suudan tagada täieliku töörahu välisluureametile, kaitseväele, Kaitseliidule – neile Eesti riikluse jaoks strateegilistele organisatsioonidele.

Teine, päris oluline element on see, et  NATO on reaalselt siin – Tapal, teistes kohtades, õhus, maal ja merel. NATO sidemete hoidmine vajab järjepidevust ja oskusi, mis mul on, vähemalt nii arvan ise, aastate jooksul välja kujunenud.

Nii, et need on riiklikud kaalutlused, miks otsustasin kaitseministri koha vastu võtta. Kõige lihtsam oleks muidugi olnud uks pauguga kinni lüüa: tehke, mis tahate.

Sotsiaaldemokraadist välisminister Sven Mikser avaldas kõne, mille pidanuks neljapäeval siis, kui tema oleks valitud opositsiooni poolt riigikogu esimeheks. Kas lugesite seda?

Lugesin.

Selles kõnelemata kõnes on ka selline koht: "Sõltumatu kohtuvõim, ajakirjandus- ja loomevabadus, vähemuste õigused – need on demokraatlikuks riigiks olemise vältimatu osa. Nende õiguste ja vabaduste järkjärguline kadumine – olgu riigivõimu survel või läbi ühiskonda sisendatava hirmu ja sellega kaasneva enesetsensuuri – võib meid peaaegu märkamatult viia punkti, kust tagasi tulemine on üha keerulisem. Ja siis võivad ka meie ustavaimad liitlased küsida, kas Eestit kaitstes kaitstakse ka demokraatiat ja õigusriiklust."

Jüri Luik, kas teid võib uues valitsuses pidada üheks nende õiguste ja vabaduste kestmise valvuriks?

Sada protsenti.

Viskame pilgu kaardile. Ameerika Ühendriigid ei kaitse meid ju mitte sellepärast, et  see oleks hädavajalik nende enda kaitseks. Võib konstrueerida isegi vastupidise argumendi, et NATO-l on sõjaliselt  üsna raske Balti riike kaitsta. Ainus põhjus, miks demokraatliku Lääne liit üldse eksisteerib ja miks kaitstakse ka väikseid liikmeid, ongi väärtuste maailm, milles me elame.

Kui me ise seame enda väärtused ohtu, siis tegelikult loobume sellest kaitsest, astume ise kaitstavate riikide ringist välja. See ei tarvitse näha olla täna või homme, riigi maine murenemine ja lõpuks purunemine toimub pikema aja jooksul. Ja kui kohtume välisriikide diplomaatide või poliitikutega, peame arvestama, et nemad teavad hästi, kuivõrd oluline on ühiste väärtuste maailm. Väga oluline, et ka meie seda pidevalt meeles peaksime.

Teil ei olnud mõtet, et lahkute üldse Isamaast, nagu Raimond Kaljulaid lahkus Keskerakonnast, protestides nii EKRE-ga valitsuse tegemise vastu?

Isamaa on minu erakond, olen üks selle rajajaid, seetõttu pean oluliseks, et minu erakond püsiks elujõulisena Eesti poliitilisel kaardil.  

Kes teid ümber veenis, et jääte ministriks?

Neid oli mitmeid, poliitikute ja samuti riigiametnike hulgas. Kõik rõhusid küsimusele, et mulle ei ole ju Eesti riigi käekäik ükspuha. See oli oluline argument. Veenjaid oli, aga otsuse tegin muidugi ise.

Teil olnuks ju mugavam jääda riigikokku, oleksite saanud valida, kas soovite jätkata välis- või riigikaitsekomisjoni esimehena? 

Jah, mulle pakutigi riigikaitsekomisjoni esimehe kohta. See olnuks kindlasti mugavam ja rahulikum töö. Ministri amet pole eriti tore, eriti praeguses olukorras.

Aga kui vaatame uut valitsust ja peame meeles, et valitsus teostab täitevvõimu, siis... Oleme ju iga Eesti valitsuse puhul huvitatud, et ta toimiks siseriiklike ja rahvusvaheliste demokraatlike arusaamade järgi. Usun, et saan sellele omalt poolt kaasa aidata.

Ma küsin otse – kas te ei tahtnud, et kaitseministri koht läheb EKRE-le?

(Paus) On väga hea, et see koht jäi Isamaale.

President Kaljulaid ütles neljapäeval riigikogu uue koosseisu avaistungil, et ta saab aru Eesti ühiskonnas jõudu koguvatest meeleoludest, mis tahaksid olemasolevat lõhkuda.

Jah, on märgatavaid protestimeeleolusid. Aga olen üsna kindel, et siin ei saa rääkida valijate massidest.  Selle pahameele suuna sõnastavad  ikka poliitilised liidrid, kes inimeste muret tõlgendavad.  Meil on ju esindusdemokraatia, mitte otsedemokraatia.

Kaljulaid hoiatas, et "meil tõenäoliselt ei ole oma asukoha ega rahvaarvu tõttu piisavat strateegilist sügavust, et lammutustöö meie riigi kestmisele ohtlikuks ei saaks". Kuidas teie mõistate tema muret?

Eesti riik on saavutanud täiesti unikaalseid tulemusi. Arenenud liberaalne demokraatia, vaba meedia, meie ettevõtluskeskkonnas puudub ettevõtte tulumaks, Eestis on tasuta meditsiin, Eestis on tasuta haridus, ka kõrgharidus, Eesti on tuntud kui tehnoloogiliselt ja IT-lahendustelt kui üks maailma kõige eesrindlikumaid riike... Need saavutused on meeletult suured ja nende lammutamine oleks hävitavate tagajärgedega.

Kuidas õnnestus Isamaal saada uues valitsuses nii välis- kui ka kaitseministri portfellid? Tavaliselt pole need mõlemad ühele erakonnale kuulunud.

Aga mis te ise arvate? Ju peitub selles oluline sõnum.