"Ettevaadet on vähe, ettevaatlikkust palju," ütles Samost laupäeval avalikustatud koalitsioonilepingut hinnates. Sildam nõustus sellega lisades, et leping on väga eesmärgirohke - selles on rohkelt sõnastusi "seame eesmärgiks". "Ilmselgelt on näha, kuidas siin on otsitud kompromissõnastusi," tõdes Sildam.

Samosti, kes on enda sõnul lugenud väga mitmeid koalitsioonilepinguid, hinnangul on üldiselt tegemist "täiesti keskmise" koalitsioonilepinguga. "Sellel on küll omad omapärad, aga seda, et siin ja täna lõppeb Eesti riigi arengulugu või vastupidi, et Eesti areng jätkub hoogsas tempos - neid kumbagi siin ei ole," tõdes ta saates "Samost ja Sildam".

Saatejuhid tõid välja viis teemat, mida saab lepingus konkreetsete asjadena nimetada, mille koalitsioon lubab ära teha.

Esiteks nimetasid Samost ja Sildam rahvahääletusi, mida EKRE on lubanud ja mille erakond vähemalt lubadusega ka on lepingusse saanud. Sildam meenutas siiski, et rahvahääletuse seadustamiseks on vaja muuta põhiseadust, see, aga tähendab kahe riigikogu koosseisu toetust, teisel korral isegi 61 poolthäält. "Kogu ettekujutus, et põhiseadus on muudetud selle koalitsioonilepinguga on äärmiselt ekslik," rõhutas Sildam.

Teise lubadusena tõid saatejuhid välja Isamaa soovitud teise pensionisamba reformi. "See on läinud koalitsioonilepingusse praktiliselt nii nagui Isamaa selle välja pakkus - see ei tähenda teise samba kaotamist, kuid siin pannakse fondide haldajatele erakordselt suur surve näidata tulemusi ja vähendada kulusid," ütles Samost. Tema hinnangul võib olla optimistlik, et see toob kaasa pensionisüsteemi paremaks muutmise, kuna lisab paindlikkust ja survestab fondide haldajaid. "See on hirmudega võrreldes, mis üleval olid, üsna hea lahendus," tõdes Samost.

Sildam meenutas - pidades silma, et teisest sambast raha väljavõtmiseks on inimestel vaja väärtpaberikontot -, et Tallinna väärtpaberiturul on 36 000 kontoomanikku, aga pensioni kogub 700 000 inimest.

Kolmanda suure teemana esitasid Sildam ja Samost koalitsioonilepingus käsitletud justiitsreformi erinevaid aspekte. See osa, kus lubatakse hakata kahjutasu nõudma kas riigi või ametnike käest, on halb samm, kuna suunatud prokuratuuri vastu, et see oleks vähem julge erinevate, tõenäoliselt korruptsioonikuritegude uurimisel, kuna need võtavad kauem aega, leidis Samost. "See on see peast kinnihaaramise moment selles koalitsioonilepingus," ütles Samost viidates sellele, et tema hinnangul on igas koalitsioonileppes mõni taoline olnud. Sildam lisas, et tema jaoks on murekoht ka see, et lubatakse määrata riigikogu erikomisjon parlamentaarse järelevalve teostajaks prokuratuuri üle.

Saatejuhid tõid välja suurema teemana ka võimalikud muutused kodakondsuse valdkonnas ning neljarajaliste teede ehitamise, mis aga mõlemad olid väga ebamääraselt sõnastatud.

"Peab küll olema erakordselt elav fantaasia, et leida koalitsioonilepingust kõik need punktid, mida EKRE oma valimisprogrammis lubas. See ka selgitab EKRE retoorika jätkumist," kommenteeris Samost koalitsioonilepingut, viidates EKRE juhtide teravale retoorikale. Mõlema saatejuhi hinnangul jätkavad EKRE politiikud teravaid ja ühiskonda ärritavaid ülesastumisi hoolimata võimulepääsemisest, kuna püüavad sellega tõmmata tähelepanu eemale oma lubaduste koalitsioonilepingust eemalejäämiselt.

Samost kutsus ka poliitikuid üles, arvestades lõppeval nädalal avalikustatud rahandusministeeriumi kevadprognoosi, et need teeksid kõigile kättesaadavaks Exceli tabeli, kus väidetavalt 100 positsiooni ja kus olid välja toodud erinevate koalitsioonileppesse jõudnud ja mittejõudnud lubaduste kuluarvutused.

Presidendi Moskva-visiidist: suhtlemist ei tasu karta

Kommenteerides president Kersti Kaljulaid visiiti 18. aprillil Mosvasse ja selle käigus toimuda võivat kohtumist Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, leidsid saatejuhid, et suhtlemist ei tasu karta.

"Mingisugune suhtlus igasugustel, ka poliitilistel tasanditel oleks vajalik. Et kogu meie info ei pärineks meediast ja välisluurerametilt," ütles Samost.

Sildami sõnul tema ei arva, et kohtumisega loobub Eesti oma Euroopa partneritega ühiselt kokku lepitud positsioonidest ning lisas, et hoolimata kõigist vastuoludest Venemaa ja Lääne vahel on see kohtumine täiesti normaalne.

"Kõik oleneb sellest, mis kohtumisel toimub ja mis on selle tulemus ja kuidas president Kaljulaid seal Eestit esindab. Enne ei tasu hakata alandatut mängima," tõdes Samost.

Sildam lisas, et ilmselt ei tasu oodata mingeid arenguid piirilepingu ratifitseerimise teemal, kuna uues valitsuskoalitsioonis on kaks partnerit - Isamaa ja EKRE -, mis seda ei poolda.