Muidu Harjumaal elavad pagulased harjutasid Tartus rahvusvahelise maja korraldatud eesti keele kursustel. Nädala jooksul käisid süürlased veel Valgesoo rabas ning tutvusid põhjalikumalt Tartu linnaga. Õppereisi eesmärk oli lihtne - vähendada keelebarjääri.

Üks, kellel on eesti keelega probleeme, on näiteks 42-aastane Mohamad Akil, kes sooviks töötada kokana.

Kuigi Akil on rahul oma eluga Eestis, siis unistab ta naasmisest kodumaale ja kodulinna Alepposse, sest seal elab tema pere. Praegu on ta Eestis töötu.

18-aastane Shereen Ahmed pidi Süüriast lahkuma 7,5 aastat tagasi. Pärast seda veetis ta kuus aastat Türgis füüsilist tööd tehes. Mis tööd täpsemalt, Shereen ei täpsustanud. Türgis ta koolis käia ei saanud, mistõttu on ta alles nüüd seitsmendas klassis. Eestis elada talle meeldib ja keele on ta siin veedetud pooleteise aastaga selgeks saanud. Sulandumine on aga tema sõnul raske.

Siiski lisas ta, et sõpru on ta Eestis leidnud.

Eestis on kaks erinevat rahvusvahelise kaitse staatust, pagulase ja täiendava kaitse staatus. Pagulase staatuse puhul antakse välimaalasele kolmeaastane elamisluba, mida saab pikendada kolme aasta kaupa. Kui inimene on elanud Eestis katkematult viis aastat ja oskab eesti keelt B1 tasemel, siis muutub elamisluba alaliseks.

Sisserändajate elu korraldamisega ja kohanemisega tegelev Tartu rahvusvaheline maja on üks organisatsioon, kellest on kvoodipagulastel palju abi. Keelekursuste läbiviija Natalja Klimenkova ütles, et noorematel on lihtsam Eestis hakkama saada.

"Need perekonnad, kes tulevad lastega ja lapsed käivad kindlasti kohalikes lasteaedades või koolides ja tavaliselt ongi nii, et kui laps veedab nii palju aega kohalike eesti lastega, et siis ta kohaneb palju kiiremini ja täiskasvanud inimestel on natuke raskem, sest ei ole nii palju võimalusi kogu aeg olla selles eesti keskkonnas," selgitas Tartu rahvusvahelise maja kultuuriprogrammi koordinaator Klimenkova.

Klimenkova sõnul on pagulaste sulandumisel peamine takistus kohaliku kogukonna valmidus teisi inimesi vastu võtta. "Kui mõlemad pooled on avatud ja tahavad koostööd teha, et siis see läheb paremini ja lihtsamini."