Veidemann: ERR-is ei ole põhjust mõelda mingitele muudatustele
Rahvusringhäälingu nõukogu arutas teisipäeval EKRE aseesimehe Martin Helme kirja, milles ta nõudis "kallutatust demonstreerinud" ERR-i ajakirjanike "eetrist maha võtmist". Nõukogu esimees Rein Veidemann ütles pärast nõukogu koosolekut, et ERR-is ei ole põhjust midagi muuta.
Veidemanni sõnul tõdes nõukogu, et rahvusringhäälingu sisesed protseduurid töötavad.
"Muidugi, neid võib parandada, täiustada, aga põhimõtteliselt on selge, et üksikuid apsakaid, eksimusi võib siia-sinna tulla, mis puudutab näiteks saatejuhtide stiili või niimoodi. Aga põhimõtteliselt, igal ajakirjanikul on õigus küsida lõpuni ja kõige teravamaid küsimusi. Mis on muidugi selge - seejuures ei tohiks ta oma maailmavaatelist eelistust või inimese suhtes seisukohta võtta ja see ei tohiks välja tulla," rääkis Veidemann ajakirjanikele.
Tema sõnul tõi Martin Helme koosolekul välja ka konkreetsed ERR-i ajakirjanikud, kes on olnud tema hinnangul kallutatud. Veidemann neid nimesid meediale ei avaldanud.
Veidemanni sõnul ütles mitu ringhäälingu nõukogu liiget koosolekul, et see, kas ajakirjanik näitab välja oma suhtumist mõnda inimesse, on tema professionaalsuse küsimus.
"See on ju selge, et kõik ju võivad eksida - teadlased eksivad, ajakirjanikud eksivad, inimesed eksivad, kui rääkida üksikjuhtumitest. Kui rääkida kogu Eesti rahvusringhäälingu programmist, siis meil ei ole mingit põhjust siin mõelda mingitele muudatustele. Rahvusringhääling on tõestanud kogu oma ajakirjanikkonnaga ikkagi seda, et need ülesanded, mis avalik-õiguslikule ringhäälingule on seatud, neid täidetakse," kommenteeris Veidemann "Aktuaalsele kaamerale".
Veidemann tunnistas, et arutelu läks koosolekul tuliseks. "Martin Helme oli ühtedel seisukohtadel, teised liikmed teistel. Aga nõukogu ei võta ette mingeid karistusaktsioone, see on täiesti välistatud meie seaduse kohaselt. Me ei ole riigitelevisioon, me oleme avalik-õiguslik ringhääling," lisas ta.
Helme: ma ei läinud nõukokku jutuga, et keegi tuleks lahti lasta
Martin Helme rääkis pärast koosolekut "Aktuaalsele kaamerale", et tema koosoleku tulemusega rahule ei jäänud.
Ta selgitas, et juhtis päevakorda pandud punktiga tähelepanu mitte enne, vaid pärast valimisi toimunud kajastusele ERR-is, milles oli tema sõnul näha süstemaatilist kallutatust.
"Juhin tähelepanu, et meil on ERR-i seaduses kolm või kaks paragrahvi, millel on vähemalt seitse alalõiget, mis kõik nõuavad ühiskonna sidususe tagamist, nõuavad tasakaalustatust, nõuavad professionaalsust. Minu seisukoht on, et neid nõudeid on rikutud. Ja mitte ainult ühes või teises saates, ma tõin siin ka terve rea näiteid, kus uudised ja arvamused on kokku pandud, mitte ei hoita lahus, kus arvamussaadetes tegeletakse väga selgelt viha õhutamisega - mõnes raadiosaates -, kuidas see hõlmab mitte lihtsalt uudistesaateid, vaid ka inglis- ja venekeelseid saateid," rääkis Helme.
"Minu selge seisukoht on, et siin on olemas institutsionaalne kallutatus. Kahjuks minu kolleegid sellega nõus ei olnud," lisas ta.
Helme sõnul rääkis nõukogu pikalt sellest, milline on nõukogu roll praeguses olukorras edasi, milliseid suuniseid peaks nõukogu edastama ERR-i juhatusele või eetikanõunikule.
"Aga selle suhteliselt tulise arutelu lõppkokkuvõte oli see, et ülejäänud nõukogu arvates olid protseduurid piisavad."
Helme rõhutas, et ta ei läinud nõukokku jutuga, et üks või teine inimene tuleb lahti lasta.
"Ma tulin siia nõukokku jutuga, et rikutakse professionaalsust ja tasakaalustatust ja midagi tuleb muuta. Ma loodan vähemalt, et see oli oluline impulss mingisuguseks organisatsioonisiseseks reflektsiooniks," ütles ta.
Heidy Purga: ajakirjanikud on ühiskonna valvekoerad, mitte ergutuskoor
Rahvusringhäälingu nõukokku kuuluv Reformierakonna liige Heidy Purga kirjutas pärast koosolekut Facebookis, et nõukogu pädevuses ei ole lahata ERR-i töötajate personaalseid küsimusi ega rünnata jõupositsioonilt toimetusi ning nendes töötavaid inimesi. Samas on nõukogu kohustatud kontrollima, et ERR täidaks talle seadusega püstitatud ülesandeid.
"Väga paljud poliitikud on aegade jooksul ajakirjandust kirunud, mis tähendabki, et ajakirjanikud teevad oma tööd. Meeldib see või mitte. Ajakirjanikud on ühiskonna valvekoerad, mitte ergutuskoor, avaldades teinekord seisukohti, mis võimukandjatele sugugi meeldida ei pruugi. Ajakirjandusel on suur jõud, aga ka vastutus. Erapooletu ajakirjanik ei tähenda seda, et ta teeb või kirjutab neutraalseid või ka autoripositsioonita saateid ning artikleid," kirjutas Purga.
Toimetaja: Merili Nael