"ERR-i ajakirjanikud on rünnaku all olnud sõna otseses mõttes algusest peale. 1990. aastatel veel kõige rohkem," meenutas Rebane. "[Endine ETV saatejuht ja hilisem Keskerakonna poliitik] Marika Tuus-Laul rääkis, et PBK on tasakaalustatum kui ETV."

"Niisugust rünnakut, et oleks nõutud ajakirjanike eetrist välja võtmist, pole aga olnud ja see ei saa tähelepanuta jääda," lisas Rebane.

Ajakirjandust saab hinnata grupilisest vaatest nagu EKRE seda praegu ka teeb. "Kui see grupp on samas koalitsioonikõnelustel /.../ siis on vaja ühiskonna selgeid seisukohti, et nii see ei käi," ütles Rebane.

Rebane märkis, et ajakirjanduse tähelepanu EKRE-le on erakonna tõusu toetanud, kuid samas ei ole piisava tähelepanu ja kriitilisusega hinnatud nende poliitikute seniseid väljaütlemisi näiteks samas TRE Raadios, mille viimane saade Helmetega mõjus avalikkusele šokeerivalt.

"Kui mingi grupp on opositsioonis, siis see seltskond saab palju sõna ja vabalt rääkida," jätkas Rebane. "Kui see grupp pääseb valitsusse, siis on ajakirjanduse püha ülesanne läbi valgustada need isikud, sest see uus vastutus on pöörane."

Saatejuht Märt Treier küsis, kas ERR-i ajakirjanikud on keeranud EKRE esindajaid intervjueerides vinti üle.

"Sellised kriitikanooled, et mulle ei meeldi su käsitlusviis, ei meeldi soeng - need on olnud ja jäävad," ütles Rebane.

"Trendid /.../ kus üritatakse ajakirjandusele päitseid pähe panna, luua sisemist kontrolli ajakirjaniku valikute üle juba enne eetrit /.../ on ohtlikud," märkis Rebane.

Samas ei ole Martin Helme ringhäälingunõukogule saadetud ettepaneku näol tegemist kriisi või katastroofiga, tõdes Rebane. "Martin Helme poolt selline avaldus on lihtsalt poliitiline viga. Ta reetis oma tulevased kavatsused ja meetodid valitsuses olles."

EKRE fraktsiooni esindajana rahvusringhäälingu nõukokku kuuluv Martin Helme saatis kolmapäeval nõukogu liikmetele kirja, kus nõuab "kallutatust demonstreerinud" ERR-i ajakirjanike "eetrist maha võtmist".