Tõenäoliselt annavad liidu riikide valitsusjuhid Suurbritanniale järjekordse Brexiti ajapikenduse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Suurbritannia peaminister Theresa May on palunud Euroopa Liidult lisaaega 30. juunini ehk kuni uue Euroopa Parlamendi kokkutulemiseni. Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk on omalt poolt pakkunud välja pikema, kuni aasta pikkuse ajapikenduse. See lõppeks aga varem, kui varem otsuseni jõutakse.

Ühtlasi ootab Euroopa Liit Suurbritannialt kinnitust, et kuni nad Euroopa Liidus on, tegutseksid nad lojaalse koostöö vaimus ega hakkaks ühendusele kaikaid kodaratesse loopima.

"Suurbritannia peaks olema praeguseks Euroopa Liidust lahkunud ja mul on väga kahju, et parlament ei ole olnud suuteline lepet heaks kiitma, mis võimaldaks meil korrapärasel viisil lahkuda. Mina ja valitsus jätkame tööd väljapääsu leidmise nimel, me oleme rääkinud läbi opositsiooniga. Need on olnud tõsised ja konstruktiivsed kõnelused ja need jätkuvad homme. Selle kohtumise eesmärk on leppida kokku ajapikenduses, mis annab meile rohkem aega leppe heakskiitmiseks," rääkis May.

"Ma ootan suure huviga Theresa May juttu, aga minu jaoks ei ole midagi juba antud, eriti, nagu kuulujutud räägivad, pikka lisaaega. Me peame aru saama, milleks see on, milline poliitiline plaan seda õigustab ja millised on selged ettepanekud," kommenteeris Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

Eesti peaministri Jüri Ratase sõnul tekitab Suurbritanniale pikaajalise pikenduse andmine segadust. Samas on leppega lahkumine kordades parem kui leppeta lahkumine.

"Pikaajaline tähendab loomulikult minu arvates seda, et Suurbritannia peab läbi viima teatud protseduurid, mis mai lõpus ette tulevad - see on siis Euroopa Parlamendi valimised. Eks selline olukord tekitab kindlasti parajat segadust, aga kui see annab kokkuvõttes lahkumise, mis on kokkuleppega lahkumine, siis see on igal juhul kordades parem kui kokkuleppeta lahkumine," rääkis Ratas.

ERR-i Brüsseli korrespondent Epp Ehand rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et Euroopa Liidu liikmesriigid on lisaaja pikkuses eriarvamusel.

"Suurbritannia ise on küsinud lahkumisaega 30. juunini. Mitmele riigile selline lühem lisaaeg oleks vastuvõetavam ja meeldivam. Samas Ülemkogu eesistuja Donald Tusk on välja pakkunud, et võiks kohe panna viimase tähtaja üsna pika ajaga ehk kuni aasta, ja juhul, kui britid jõuavad varem otsusele, juhtuks lahkumine juba varem," selgitas Ehand.

Tema sõnul on mõlemal poolel omad eelised.

"Lühem ajapikendus hoiaks endiselt ajasurvet üleval, aga see tähendaks ka seda, et võib-olla peaksid riigijuhid varsti taas siia tulema järgmist ajapikendust andma," ütles Ehand.

"Pikal ajapikendusel on oma miinus see, et mõni riik kardab, et Suurbritannia ei võta oma olemist Euroopa Liidus enam piisavalt tõsiselt ja konstruktiivselt ja hakkab võib-olla segama ülejäänud riikide ühist tegutsemist, ühiseid otsuseid, mida ka ilmselt mainitakse Ülemkogu lõppjärelduses - juhul kui see pikk ajapikendus tuleb, siis Suurbritannia omalt poolt kinnitab lojaalset koostööd, siirast koostöövaimu," lisas ta.

Ajapikendusega selgub ka see, kui palju Eesti saadikuid valimiste järel kohe Euroopa Parlamenti pääseb. Ehand selgitas, et kui Suurbritannia osaleb samuti valimistel, siis läheb Eestist parlamenti endiselt kuus saadikut. Seitsmes saadik, kes selgub samuti valimiste käigus, läheb parlamenti siis, kui britid liidust lahkuvad.