"AK. Nädal": suursaadikud meenutasid Moskvas töötamise aegu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: KAOS Arhitektid/välisministeerium

Reedel avati Moskvas põhjalikult renoveeritud Eesti saatkonna hoone. Kuidas me uhke kaupmehemaja endale Moskvas kunagi saatkonnaks saime ja millised on seal töötanud saadikute mälestused, uuris "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Eesti suursaatkond Moskvas jääb Kremlist vaid kilomeetri kaugusele. Tihti on küsitud, kuidas väike Eesti endale nii hea koha peale maja sai. Eesti oli üks esimesi, kes tunnustas bolševike Lenini valitsust, mis oli äsja Petrogradist Moskvasse kolinud. Tekkis diplomaatiline suhtlus, oli vaja ka diplomaatilist esindust. Nii antigi Eestile uhke kaupmeheelamu, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Nõukogude ajal sai saatkonnast Eesti NSV alaline esindus, parteijuhtide residents. Ajaloolisele hoonele ehitati juurde hotell, söökla ja pesumaja.

"Nõukogude aja lõpus sattusin tihti pärast mõnd seiklust Nõukogude Liidu avarustes öösel siia ukse taha. Piisas sellest, et andsid ukskella ja ütlesid, et oled eestlane. Valvelauas istunud heatahtlik Vene tädi lasi alati sisse ning lubas fuajee diivanitel välja magada," rääkis ERR-i ajakirjanik Astrid Kannel.

Ka taasiseseisvunud Eesti esimene suursaadik Moskvas Jüri Kahn mäletab hoonet juba ülikooliajast.

"Aspirandina teinekord ei olnud kuskil ööbida, siis käisin seal ka ust kraapimas. Ja siis mind sinna ka lasti. See polnud kerge muidugi," meenutas Kahn, kes oli suursaadik Moskvas aastail 1992 kuni 1995.

Hiljem saadikuna tuli Kahnil arendada suhteid Vene ametnikega moel, mida täna on juba natuke keeruline ette kujutada.

"Eks neid tuli ka saunas, lõunasöökidel ja õhtusöökide raames korraldada. Ja seal oli väga palju põnevaid kohtumisi," ütles ta.

Hotelli- ja sööklaäri pani 1990. aastate keskel kinni Mart Helme.

"Rahvas sõelus edasi-tagasi. Hommikul tööle minnes ootasid mind mõnikord mingid suvalised tüübid, kes nõudsid suursaadiku jutule pääsemist. Ja niisugused kurioossed juhtumid, et lähed ükspäev sööklasse ja vaatan, sööklas tulevad kaks meesterahvast, viskavad joped maha ja kaenla all on püstolitega kabuurid - Eesti vabariigi saatkonnas," rääkis Helme, kes oli suursaadik aastail 1995 kuni 1999.

Võimatu oli ka kindel olla, et saatkonna seinad sind pealt ei kuula.

"Seal oli aegade jooksul küll elektrikaabeldusi, telefonikaabeldusi, küll mingisuguseid signalisatsioonikaabeldusi, mida kõike oli veetud. Kui me tahtsime ikka väga konfidentsiaalset juttu ajada, siis me läksime majast välja. Kõndisime mööda Moskva tänavaid ja vaatasime, et meil keegi sabas ei istuks, mida üldiselt ei olnud, ja selle Moskva linna müra sees arutasime siis väga sensitiivseid asju," meenutas Helme.

Korraliku remondi jaoks raha ei jagunud. Maja lagunes. Talvel oli külm. Marina Kaljurannale tulid appi marmorkaminad, mis on originaalina säilinud.

"Ja talvel elasin mina tänu nendele marmorkaminatele, sest iga tööpäev algas sellega, et läksin oma kabinetti, tegin tule," rääkis Eesti suursaadik Moskvas aastail 2005 kuni 2008.

2007. aastal, mil našistid saatkonda ründasid, sai majast sõna otseses mõttes kindlus.

"Paar korda tõmmati meie territooriumil lipp maha. Meil olid varulipud, panime need lipud kohe tagasi. Eks need lipud ka našistide käes said rüvetatud, pidime neid nõeluma ja parandama. Väike hirm oli, kas meil lippe jätkub, aga jätkus," meenutas Kaljurand.

Jüri Luik seisis selle eest, et saatkonna renoveerimiseks leitaks raha. Suursaadik aastail 2015 kuni 2018 Arti Hilpus elas üle ehitustööd ja kujutas ette, kui ilus see lõpuks kõik on.

"Liikudes ringi selles ajaloolises majas ja koridorides, kohe esimestest päevadest alates, ei saa salata, käis mõtteist läbi kogu see minevik. Maja, kus on liikunud sellised diplomaadid nagu August Rei ja Tõnis Vares, varsti juba 100 aastat tagasi. Mida kõike ei ole nende seinte vahel juhtunud. Ja siis loomulikult jõuad selle käigus mõtteni, et kui tore ja suurepärane oleks näha seda maja täies hiilguses," rääkis Hilpus.

Praegune suursaadik Moskvas Margus Laidre avas vett ja vilet näinud saatkonnahoone uue ja säravana. Kirss tordil oli presidendi visiit. Tema loodab, et hoone jääb Eestile igaveseks.

"See hoone jääb Eestile senikauaks, kui me oleme vabad ja iseseisvad. See tähendab, jääb väga kauaks. Ma loodan, et igaveseks," ütles ta.

Eesti Moskva saatkonnas on töötanud kahel iseseisvuse perioodil kokku 16 saadikut. Kõige esimene neist, Tõnis Vares puhkab Tallinnas siselinna kalmistul, üldsegi mitte väga kaugel Tartu rahu allkirjastanud Jaan Poskast.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: