"Ma ütlen, et oli palju (info)müra - mis oli selle visiidi ajend, millal see mõte tekkis, kuidas seda ette valmistati - selles osas oli väga palju ebamäärast. See oleks pidanud olema palju paremini ja selgemini inimestele seletatud," rääkis Kaljurand teisipäeval Raadio 2 saates "Achtung. Lobjakas".

"Enne seda kohtumist oli väga palju küsimärke, väga palju arutelusid, aga selleks andis põhjust ka presidendi kantselei ise, andes välja ebamäärast informatsiooni selle kohta, et mis on siis selle kohtumise ajend, millal see kokku lepiti," ütles Sotsiaaledmokraatliku erakonna esikandidaat Euroopa Parlamendi valimistel. "Mingil hetkel oli ju jutt sellest, et kohtumine lepiti kokku juba eelmise aasta novembris, diplomaadid on seda pikka aega ette valmistanud. Paar päeva tagasi esines välisminister (Sven Mikser - ERR), kes ütles, et tema sellest küll ei teadnud, et see kohtumine Putiniga oli ikka (korraldatud - ERR) viimasel hetkel, et enne oli eesmärgiks ainult saatkonna avamine," jätkas Kaljurand.

"Hästi palju sellist ebavajalikku müra oli selle visiidi ümber. Oleks algusest peale üheselt välja öeldud - ma soovin minna Moskvasse, et kohtuda Vene presidendiga või ma olen palunud kohtumist Vene presidendilt, sest me oleme naabrid, sest me peame suhtlema, oleks pilt olnud palju selgem ja neid spekulatsioone poleks olnud," lisas Kaljurand.

Kogenud eksdiplomaat vastas ka saatejuht Andrus Karnau küsimusele selle kohta, miks puudus delegatsioonist tema erakonnakaaslane, välisminister Mikser, samal ajal kui Putini kõrval oli Vene välisminister Sergei Lavrov. Kaljurand seadis kahtluse alla president Kaljulaidi esmaspäeval ETV saates "Välisilm" esitatud väite nagu tema ei koostaks endaga kaasas olevat delegatsiooni.

"President ütleb, et tema delegatsiooni ei moodusta, tema üldse ei teagi, kes temaga kaasa tulevad. Minule kui endisele suursaadikule ja välisministrile ja ka ametnikule, kes ma ka olen delegatsioone moodustanud, on see natuke imelik. Delegatsioonide koosseis räägitakse alati presidendiga läbi, vähemalt oli nii kuni praeguse presidendi ametisseastumiseni. Nii, et kuidas siis varem ei suudetud kokku leppida - kes on laua taga, kes saadavad - et delegatsioonid oleksid pariteetsed - jah, minu jaoks ei ole see normaalne," tõdes Kaljurand.

Tema hinnagul ei ole alust arvata, et Kaljulaidi ja Putini kohtumine võiks tähendada uut algust Eesti-Vene suhetes. "Suure tõenäosusega ei. Suure tõenäosusega see oligi kohtumine kohtumise pärast," märkis Kaljurand.

Kaljurand töötas välisministeeriumis aastatel 1991-2016, neist aastatel 2006-2008 oli ta suursaadik Moskvas. 2016. aastal kandideeris Kaljurand presidendivalimistel, kuid hoolimata rahva hulgas kaugelt suurimast toetusest teda riigipeaks ei valitud ning presideniks sai Kersti Kaljulaid.