Ma ei tea, kas täna ametisse astunud valitsuse kohta sobib öelda, et kaua tehtud kaunikene, aga aega läks sellega küll. Riigikogu valimistest on möödas üheksa nädalat. Jüri Ratase valitsus kirjutas koalitsioonilepingu alla 8. aprillil, riigikogu ees oli peaministrikandidaat esimest korda 17. aprillil ja 24. aprillil nimetas president Kersti Kaljulaid valitsuse ametisse. Täna, 29. aprillil andsid ministrid riigikogus ametivande.

Kui vaadata eelmiste valitsuste ametisse asumist pärast riigikogu valimisi, siis on nad saanud tööle asuda kas märtsi viimasel või aprilli esimesel nädalal. Igal juhul nüüd on ka see valitsus nüüd ametis.

Kui me räägime kogemustest, siis on taasiseseisvunud Eestis olnud juba kümneid ja kümneid inimesi, kes on käes hoidnud ministriportfelli ja viimase aja valitsustes on need, kellel ministrikogemus olemas, ikka ülekaalus olnud. Seekord on teisiti. Valitsuse koosseisus on üheksa ministrit, kes ministritoolil esmakordselt istet võtavad.

Nüüd siis hakatakse ennustama, kui kaua see valitsus püsib. Ennustamine on teadagi kahtlane tegevus. Kaks kuud tagasi oldi kindlad, et EKRE-t koalitsiooniläbirääkimistele ei kutsuta, siis oodati, et minnakse riidu, kui läheb vaidluseks väärtuste üle. Nüüd ei olegi enam palju neid, kes ennustaks valitsusele lühikest eluiga.

Nagu teada, sõltub see eluiga paljudest asjadest. Tavapäraselt oodatakse, et koalitsioon läheb riidu, kui lähenevad valimised või toimub rahajagamine. See viimane on väga aktuaalne, sest praktiliselt kõik, mida valimiste eel lubati, on jäetud ootele.

Aga loomulikult on Eestis kõige tähtsam isiklik läbisaamine, sest ega Keskerakonna läbirääkimised Reformierakonnaga ju tegelikult ideoloogia või rahajagamise taha ei jäänud. Lihtsalt aastatega olid vastastikuse grillimise tagajärjel mõned isikud hakanud üksteisele nii tugevasti närvidele käima, et ärategemise rõõm varjutas kõik muu.

EKRE-ga sobib koostöö eelkõige seetõttu, et tihedat suhtlemist pole seni eriti olnud ja pole olnud põhjust üksteist välja vihastada. See kõik on veel ees. Kindlasti tulevad ajad, mil osad keskerakondlased hakkavad kaaluma, kas need reformierakondlased on ikka kõige hullemad. Eurovoliniku koht ka selleks ajaks jagatud.

Tõsi, ajal, mil räägitakse palju EKRE-laste sõnakasutusest ja sellest, kui palju on Jüri Ratas pidanud vabandama, ei pöörata eriti tähelepanu vastutulekutele EKRE poolt. Kui palju maksab juba ainuüksi see, et lühikese vestluse järel sai Mart Helme aru, et koostööleping Ühtse Venemaaga on tühipaljas unustussevajunud paber ja sellele ei maksa tähelepanu pöörata.

Nüüd algab aga töine argipäev. Jüri Ratase esimeses valitsuses läks esimese ministri lahkumiseni 16 päeva. Nii et kui seekord pole 15. maini midagi juhtunud, on juba hästi.