Toomas Sildam: uus valitsus ei saa sadat rahavaba päeva
Nüüd saab öelda: lõplikult otsustatud. Jüri Ratase teise valitsuse ministrid said vabariigi presidendilt heakskiitva käepigistuse ning pärast 29. aprilli ametivannet riigikogus asub Eestit valitsema KEI koalitsioon ehk Keskerakond koos EKRE ja Isamaaga.
Opositsiooni jäävad riigikogu valimiste võitja Reformierakond ja parlamendis kolmandiku kohti kaotanud sotsiaaldemokraadid.
Riigikogus joonistuv jõuvahekord 56-45 lubab uuele koalitsioonile enesekindlat joont, vähemalt esialgu.
President Kaljulaid ei soovinud Jüri Ratase teisele valitsusele mitte 100 kriitikavaba päeva, sest seda nad niikuinii ei saaks, vaid 100 vihavaba päeva.
Selle taustal näib olevat riigipea leppimist, et tema ei saa kujundada valitsuse koosseisu erakonniti ega ka persooniti. Lõpuks polnud selge, kas Kaljulaid seda tahtnukski proovida, sest kõik ministrikandidaadid said ametisse, vaatamata oma varasematele sõnadele või tegudele. Ja kas neid kahte – sõnu ja tegusid – saakski eristada, sest poliitiku sõna on poliitiku tegu, olgu ta siis näiteks Rakvere volikogu liige või riigikogu liige, ministrikandidaat või päriselt minister.
Soovida uuele valitsusele sada vihavaba päeva – kõlab asjakohaselt. President ei nimetanud ühegi erakonna nime, aga kõik ju teavad, kellest jutt. EKRE esimees, tulevane siseminister Mart Helme tunnistaski hiljuti, et rahvuskonservatiividel on raske muutuda opositsiooniparteist valitsuserakonnaks.
Aga nüüd tuleb neil seda teha, sest nad on võimule kutsutud. See Jüri Ratase otsus lõi Eesti nähtavalt ja kuuldavalt kaheks. Ca 461 000 valijat, kes andsid oma hääle Reformi- või Keskerakonnale, sotsidele või Isamaale, ka Eesti 200-le, rohelistele, Vaba- või Elurikkuse erakonnale, vaatavad praegu peaminister Ratase poole ning mõtlevad: kas see, mis toimub, normaliseerib tigeduse või vastupidi, laseb üleskerkinud vihaõhupalli tühjaks.
Mõeldes viimastele kuudele, tegelikult viimastele aastatele, on 100 vihavaba päeva pikk aeg. Ka keeruline aeg, sest sinna jäävad Euroopa Parlamendi valimised maikuu lõpus. Kui Jüri Ratase teine valitsus, KEI koalitsioon, sellega tõesti toime tuleb, siis näeb neid Stenbocki majas võib-olla päris pikalt.
Aga mida see valitsus, nagu ükskõik milline teine, ei saa endale lubada, on 100 rahavaba päeva. Umbmäärast ja konkreetsete lubadusteta koalitsioonilepet tuleb muuta tummisemaks ning seda saab teha vaid läbi riigi eelarvestrateegia arutelude ja rahaga seotud otsuste langetamise. Erakorraline pensionitõus, lastetoetused, maanteede laiemaks ehitamine – raha on vaja paljudeks kulukateks lubadusteks.
Rahapuudus teeb sageli vihaseks. Näis, kuidas on see valitsuserakondade puhul.
Toimetaja: Toomas Sildam
