Helme lubas, et nelja aasta pärast on Eesti muutunud oluliselt paremaks ja demokraatlikumaks. Selle garantiiks on tema sõnul rahvaalgatuse ja rahvahääletuse protseduur, mis ei jõua küll nelja aastaga loogilise lõpuni, aga peaks seejärel andma 1,3 miljonile inimesele hääle sekkuda poliitika ja Eesti elu kujundamisse.

Helme sõnul on teine oluline punkt murrang riigi regionaalpoliitikas, millega lõpetatakse elanike valgumine Tallinnasse ja Harjumaale. "Loome eeldused selleks, et oleks mõtestatud inimtegevus ja lisandväärtust tootev majandus senisest oluliselt suuremal määral ka Lõuna-Eestis, saartel ja Ida-Virumaal," lausus Helme, kelle sõnul on need kolm kriisipiirkonnad, kust rahvast on kõige rohkem lahkunud.

Helme sõnul pole mingit alust ka hüsteerial, mis on koalitsioonikõnelusi saatnud. Mingisuguseid demokraatia piiranguid ei tule, kultuuriasutuste massilist sulgemist ei tule, ajakirjandusvabadusse sekkumist ei tule, kinnitas Helme, ja lisas, et samas oodatakse, et vabadusi kasutataks vastutustundlikult.

Peaminister Jüri Ratas ja Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder lubasid, et valitsus tõestab oma tegudega, et peab silmas kõigi Eestis elavate inimeste parimaid huvisid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me pole valitsus kolme erakonna valijatele, vaid valitsus kõigile, hoolimata poliitilistest eelistustest ja valikutest," ütles Ratas.

"Valitsus peab esindama kogu Eesti inimesi, kõiki kodanikke, kõiki elanikke, ükskõik, millisele erakonnale nad mandaadi andsid või kas nad üldse valimas käisid," sõnas Seeder.

Tulevane sotsiaalminister, Keskerakonna ridadesse kuuluv Tanel Kiik hakkab täitma nii senise sotsiaalkaitseministri kui ka tervise- ja tööministri ülesandeid.

"Sellist kardinaalset muudatust poliitikategemises ilmselt ei tule. Seda enam, et kuni 2014 teatavasti oligi seal majas üks minister. Ka täna on ministeeriumi ülejäänud struktuur enam-vähem sarnane ja ma olen ka suhelnud paljude maja inimestega, kes on mulle ausalt tunnistanud, et nende jaoks läheb töö ja igapäevane juhtimismudel lihtsamaks," rääkis Kiik.

Tulevane justiitsminister, Isamaa liige Raivo Aeg ütles, et ühe esimese sammuna tuleb ministeeriumi tööplaani panna koalitsioonileppesse kirjapandu.

"See on meie poliitiline agenda, mida me tahame ellu viia. Aga seda ma tahan kindlasti teha koos spetsialistidega oma ametkonnas, kes peavad nendele poliitilistele suunistele ja püüdlustele leidma praktilised lahendused," rääkis Aeg.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri kandidaat, EKRE liige Marti Kuusik on pälvinud tähelepanu sellega, et tabati vahetult peale valimisi autoroolist alkoholi jääknähtudega. Kuusik lubas, et ministriametis selliseid asju ei juhtu.

"Aga tähtis on see, et eksimusest tehakse õigeid järeldusi. Ma usun, et suudan ja võin teile isiklikult lubada, et ministrina ei saa te minu kohta selliseid uudiseid lugeda. See oleks valitsuse probleem," ütles Kuusik.

Ametivande annavad ministrid esmaspäeval.