President Kersti Kaljulaid kohtus esmaspäeval ja teisipäeval osade ministrikandidaatidega. Saarts ütles "Ringvaates", et presidendi selline otsus oli üsna ebatavaline.

"Ma ei mäletagi seda, et president oleks ükshaaval tulevase valitsuse liikmeid niiviisi vaibale kutsunud ja nendega pikemalt vestelnud. Kui see isegi toimunud on, siis avalikkus seda väga jälginud ei ole," ütles Saarts.

"Aga meil on ka täiesti uus situatsioon. Alates 2003. aastast ei olegi Eestis olnud niisugust seisu, kus valitsusse oleks pääsenud niisugune erakond, kes enne seal ei ole olnud, täiesti valitsuskogenematu partei," lisas ta.

Teiste hulgas käis presidendiga vestlemas siseministri kandidaat, EKRE esimees Mart Helme. Presidendi sõnul rääkis ta Helmega ka viimase tõstatatud süvariigi teemast.

Saartsi sõnul on raske ette kujutada, et mõni minister saaks juhtida ministeeriumit, olles ise sügavalt süvariigi usku. Ta usub, et retoorikas võib EKRE sõnumites jutt süvariigist alles jääda, kuid praktikas ilmselt mitte.

"Ma arvan, et EKRE-le on tegelikult üsna oluline säilitada niisugune protestipartei imago. Nad kindlasti üritavad vältida seda, et nende valija tajuks, et nemad on nüüd osa sellest establishmendist, mille vastu nad on seni protestinud. Ma usun, et selline kergelt opositsioonipartei radikaalne retoorika jääb EKRE-t saatma päris tükiks ajaks ja eks nad üritavadki oma valijate seas koguda n-ö stiilipunkte, sest - olgem ausad - koalitsioonilepingut vaadates sisupunkte nad just väga palju ei korjanud," rääkis Saarts.

Ta lisas, et tulevase valitsuse koalitsioonileping ei ole väga ambitsioonikas. Selle kaks suuremat kavandatavat muudatust puudutavad teist pensionisammast ja otsedemokraatiat. Samas pole Saartsi hinnangul lepingus suurte küsimustega tegelemist, näiteks majandusarengu ja rahvastiku vähenemise ja vananemise teemat.