Minister taandab end formaalselt ärist, milles tegutses enne ministriametit ning mida oluliselt puudutavad ministri valdkonnas tehtavad seadusemuudatused, aga suunab siiski sisuliselt äri käekäiku.

Minister jätab mõjuva põhjuseta ilmumata riigikogu komisjoni istungile, kuhu teda on kutsutud arutama ministri nõunikuga seotud ebaeetilist tegevust.

Minister mõjutab ministeeriumi allasutuse juhti loobuma järelevalvemenetluse läbiviimisest sektoris, kus tegutseb tema poja ettevõte, kuigi allasutuse riskihinnangu alusel tuleks sektoris põhjalikumat järelevalvet teha.

Need on vaid mõned näited, mis on ära toodud justiitsministeeriumi suunistes, kuidas ära tunda olukorda, mis ei ole huvide konflikti vältimise juhistega kooskõlas. Selliseid olukordi peaksid ministrid ja nende poliitilised nõunikud igal juhul vältima. Varasem poliitiline praktika pole seni nii üheseltmõistetav olnud.

Ent korruptiivseid olukordi, mida juhendis taunitakse, on näidete järgi teisigi.

Ministri nõunik osaleb ministeeriumi koosolekul ning kuuleb veel avalikustamata uuringust, mille ettepanek ei sobitu tema erakonna valimislubadusega. Ta informeerib sellest fraktsiooni liikmeid, need omakorda huvirühma, keda ettepanek negatiivselt puudutaks.

Ministri nõunik on komisjonis, kuid ei taanda end juhtudel, kui arutatakse ja otsustatakse temaga seotud ettevõtte või MTÜ toetuse üle.

Minister värbab nõuniku, kellel on otsesed ärihuvid ministeeriumi haldusalas.

Ministrile saabub mitmeid vihjeid ministeeriumi ühe töötaja potentsiaalsest huvide konfliktist. Kuivõrd töötaja saab aga ministriga hästi läbi, jätab minister tavalised protseduurireeglid kõrvale ega edasta vihjet kellelegi teisele.

Minister annab ministeeriumi referendile ülesande osta oma abikaasale kingitus, organiseerida talle puhkusereis või panna lastele kinni arstiaeg.

Ministeeriumis ega selle haldusalas ei tehta korruptsiooniriskide hindamisi ega vastavaid auditeid.

Moraalne kompass ministritele ja poliitnõunikele

Justiitsministeeriumi juhend teeb poliitilistele tippjuhtidele ja nende poliitnõunikele üheselt selgeks, millised on eetilised väärtused, mida avalikus sektoris kanda.

Nimelt teatab juhend, mida peaks edaspidi tutvustatama kõigile poliitilise ametikoha täitjatele, et minister teostab võimu õiglaselt ja seaduslikult ning on oma töös pühendunud, kaasav, aus ning eeskujuks kogu avalikule sektorile.

Minister ei tohi asuda pärast ametikohalt lahkumist aasta jooksul tööle oma valitsemisala äriühingusse või sihtasutusse.

Samuti tagab minister, et tema ja ta nõunike tegevus oleks ning paistaks õiglane, aus ja vaba huvide konfliktist. Minister vastutab selle eest, et tema nõunikud vastavad kõrgetele eetilistele ja professionaalsetele standarditele ning järgivad seadusi ja käesolevates juhistes toodud põhimõtteid.

Näiteks peaks poliitilise nõunikuga sõlmitavas töölepingus olema punkt, mis kohustab nõunikku järgima avaliku teenistuse ja käesolevate juhiste eetikareegleid.

Juhend toob ka soovitusliku näpunäite, kuidas sellest juhinduda. Minister vestleb nõunikuga varasemate sotsiaalmeedias avaldatud ebaprofessionaalsete sõnavõttude teemal, selgitab nõunikule avaliku sektori väärtusi ja lisab töölepingusse punkti, mis kohustab nõunikku avaliku teenistuse ja käesolevate juhiste eetikareegleid järgima.

Juhendi järgi tegutseb minister läbipaistvalt ning annab oma tegevusest avalikkusele ja parlamendile arusaadavalt aru. Näiteks peab ta vastama sisuliselt ajakirjanike küsimustele, mis puudutavad temaga seotud ettevõtte tegevust.

Minister peab tagama ka korruptsioonivastase poliitika elluviimise oma haldusalas, tehes selleks muu hulgas koostööd korruptsiooni ennetuse kontaktisiku ja/või siseaudiitoriga. Koostöös kantsleriga tagab minister, et tema haldusalas on inimesed korruptsioonivastastest reeglitest teadlikud, väldivad huvide konflikti ning juhtumitest räägitakse avatult ja erapooletult. Soovitatav on arutada ministeeriumi juhtkonna koosolekutel regulaarselt huvide konflikti ja eetika küsimusi, samuti tuleb ministeeriumis hinnata regulaarselt ametikoha ja protseduuride korruptsiooniriske.

Minister peab tagama väärkäitumise juhtumitest teavitamise korra rakendamise ja vihjete erapooletu uurimise oma haldusalas ning nende inimeste kaitse, kes juhtumitest teada annavad, sh välistades enda poolt nende erapooliku kohtlemise ja laimamise. Näiteks kui ministeeriumi juhtkonna mõne liikme kohta tuleb väljastpoolt maja kaebus, peab minister paluma siseaudiitoril juhtumit uurida ning teavitama juhtunust avalikkust. Ministeeriumis tuleks aga anda ühele ametiisikule ülesandeks teha vihjete statistikast perioodilisi ülevaateid.

Minister peab teavitama valitsust kirjalikult ettevõtlusest, millega ta tegeleb, ning osalemisest äriühingu juhtimis- või kontrollorganis. Minister peab analüüsima põhjalikult, kas tema osalemine ettevõtluses võib mõjutada ministriameti erapooletut pidamist, ning välistab olukorra, kus huvide konflikt võiks realiseeruda. Näiteks kui ministril on üle 10 protsendi börsil oleva riigi äriühingu aktsiatest ja valitsuse istungil otsustatakse äriühingu dividendide kinnitamist, peab minister taandama end nii sisulistest aruteludest kui ka otsuse vormistamisest.

Ka peavad minister ja ta nõunikud hoidma neile tööalaselt teatavaks saanud konfidentsiaalset ja muud ametialast informatsiooni. Näiteks on aktsepteeritav see, kus minister palub ministeeriumi poolt tellitud, aga veel avalikustamata uuringut tutvustada esmalt kõikidele uuringust huvitatud huvirühmadele, kuid keelatud on näiteks sellise teabe lekitamine poliitteid pidi vaid ühele huvigrupile, et neid tulemustest ette hoiatada.

Minister ja ta nõunikud peavad avaliku huvi hoidma lahus isiklikust, sh äri- ja erakonna huvidest ning austama ametnike ja ministeeriumi selle haldusala töötajate erapooletust ning professionaalsust. Näiteks võib minister suunata looduskahjude toetuse mh oma samas valdkonnas tegutsevale ettevõttele, kui toetust saavad kõik selle valdkonna ettevõtted. Ka võib minister lähtuda otsuste tegemisel isiklikest veendumusest ja erakondlikust programmist, ent peab siiski paluma ministeeriumi ametnikel eelnevalt hinnata poliitika muudatuse võimalikke mõjusid.

Minister ja ministri nõunikud peavad kasutavama avalikke vahendeid säästlikult ning lähtuvad põhimõttest, et avalik ressurss - sh inimesed - on mõeldud kasutamiseks vaid avalikes huvides. Sestap võib minister või tema nõunik teha poliitilist kampaaniat enne valimisi oma isiklikul sotsiaalmeedia kontol, kasutades selleks isiklikke või erakonna vahendeid, ent mitte ministeeriumi raha. Nagu ei tohi ministeeriumi referendil paluda näiteks oma last hoida.

Lisaks peavad minister ja ministri nõunikud järgima ka lobistidega suhtlemise head tava, mis hakkab kehtima kõigile kõrgematele ametiisikutele ning mis samuti tuleb valitsuses maikuuks ära kinnitada.

Lobistamine muutub läbipaistvamaks

Ka lobistamisele ehk huvirühmade suhtlemisele ametiisikute, poliitikute või nende esindajatega neile soodsa poiitilise otsuse mõjutamiseks on EL-i korraldusel kehtestamisel hea tava.

Eesti poliitikaski on olnud hulgaliselt juhtumeid, kus on pikalt arutletud selle üle, kas ühe või teise lobisti ministriks saamine (Janek Mäggi, Rene Tammist) või pärast mõne oma senise haldusala ettevõttesse või (tagasi) lobitööle siirdumine (samuti Janek Mäggi, aga ka Marko Pomerants, Andres Anvelt) on olnud ikka korruptsiooni vastu võitlemise hea tavaga kooskõlas. Edaspidi peaks sellele olema lihtsam vastuseid anda.

Lobi jõulisusest ja lobireeglite vajalikkusest on räägitud nii e-sigarettide ja kuumutatud tubakatoodete, Huawei 5G hankele lubamise, erametsaomanike, apteegireformi kui ka paljude teiste teemade ja nende surujate kontekstis.

Näiteks ei pea välja töötatud hea tava lobitööks ametiisikute kohtumist kodanikega nende isiklike küsimuste lahendamiseks, kui aga minister või tema nõunik kohtub ärimehega, kes on tulnud lahendama laiemalt oma ettevõtte probleeme, siis on see juba lobistamine.

Poliitikaotsuste hulka loetakse õigusaktid ja nende eelnõud, strateegilised dokumendid, nagu suunad, strateegiad, kontseptsioonid, programmid, tegevuskavad jms ning valdkonna poliitikaotsused.

Lobistideks loetakse nii advokaadid, kommunikatsioonispetsialistid, kaubandus-tööstuskojad, erialaliidud, ametiühingud kui ka vabaühendused, mis avalikku elu mõjutavaid huvisid esindavad.

Justiitsministeeriumis on valminud juhised, mida soovitakse laiendada kõigile kõrgematele ametiisikutele, ehkki EL-i soovitused puudutavad üksnes ministreid ja nende nõunikke. Et aga Eestis on otsustajate ring laiem, soovib justiitsministeerium puudutatute loetelu laiendada kõikidele ministeeriumite ja riigikantselei ametiisikutele ning valitsusasutuste juhtidele ja nende asetäitjatele.

Pärast hea tava kehtestamist peab ametiisik tegema viie tööpäeva jooksul ametiasutuse kodulehel avalikuks toimunud kohtumise või aset leidnud suhtlemise huvirühma või lobistiga. Avaldatavas teabes peab sisalduma lobisti või tema esindatava nimi ja organisatsioon koos kontaktandmetega, kohtumise või suhtlemise teema koos kuupäevaga, kohtumise või suhtlemise viis – oli see siis erakohtumisena, töörühmas, kirja teel, konsultatsioonina, elektrooniliselt, koosolekuna vms.

Küll aga ei pea ametiisik teatama osalemisest avalikel üritustel, kuna info on juba avalikkusele kättesaadav.

Et lobistidega suhtlemise reeglid arusaadavamad oleksid, on ka siin selged käsulauad koos näidetega, mis sobib ning mis mitte, ametiisikutele, ministritele ja nende nõunikele välja töötatud.

Selle järgi lähtub ametiisik poliitikaotsuste kavandamisel ja rakendamisel võrdse kohtlemise ning läbipaistvuse põhimõtetest. Näiteks on taunitav see, kui ametiisik nõustub seadusemuudatuse eel kohtuma vaid enda seisukohta toetava huvirühmaga. Küll aga on lubatud kohtumised kõigi valdkonna huvirühmadega ning on arusaadav, et lõpuks teeb minister otsuse oma poliitilisest veendumusest ja programmist lähtudes, oma vaikuid põhjendades.

Ametiisik ei või võtta vastu kingitusi ega muid hüvesid lobistilt ega tema esindatavalt, välja arvatud tavapärased viisakusavaldused. Asutusele mõeldud kingitused tuleb võtta arvele. Hea tava kohaselt ei sobi ametiisikul, kes on kohtunud samas vastutusvaldkonnas töötava endisest äripartnerist lobistiga, minna hiljem lobisti kulul ühiselt ärireisile. Küll aga on lubatud ametiisikul osaleda koos ettevõtjatega messil, kus tutvustab riigi kasutajakogemust, kui tema messil osalemise kulud katab ministeerium.

Kui ametiisik on vahetult enne ametisse asumist töötanud lobistina või mõne huvirühma huvides, peab ta hoiduma vahetutest toimingutest ja otsustest seda lobisti või huvirühma puudutavates küsimustes. Näiteks kui ametiisik töötas eelnevalt konsultandina mingis katusorganisatsioonis, peab ta hoiduma ministeeriumis sellise ettepaneku tegemisest, mis edendab ta eelmise tööandja huve. Kui ta ametiisikuna teeb MTÜ-dele toetusotsuseid, peab ta oma endise tööandja kohta otsuse tegemise ajaks end sellest taandama.

Ametiisik ei tohi ametis olles astuda lepingulistesse suhetesse sellise lobistiga, kellega ta ametialaselt kõrvaltegevusena kokku puutub. Näiteks kui ta tegutseb aeg-ajalt advokaadibüroo konsultandina, mille klientide hulgas on ka ettevõte, mille huve advokaadibüroo ministeeriumi ees esindab ning mis tegutseb ametiisiku kureeritavas valdkonnas, siis on see taunitav. Kui see ettevõte aga tema hallatavas valdkonnas ei tegutse, on selline kõrvaltegevus lubatud.

Avaliku sektori töölt lahkudes peab ametiisik hoiduma aasta jooksul lobisti juurde või tema esindatava huvirühma juurde tööle minemisest, kui see teda ametis vahetult mõjutas või kui ta nende heaks oma valdkonnas toiminguid või otsuseid tegi. Näiteks kui lobist mõjutas ametiisikut aktsiisi tõstmast, siis ei tohiks ametiisik asuda aasta jooksul tööle ettevõttesse, kelle huvides lobist seda tööd tegi. Küll aga loetakse hea tavaga kooskõlas olevaks olukord, kui ametiisik läheb avalikust sektorist tööle ettevõttesse, mis tegutseb samas valdkonnas, mida ta ametiisikuna kureeris.

Ametiisik peab hoiduma ka lobitööst oma endise tööandja suunal vähemalt aasta jooksul pärast ametist lahkumist. Nii ei tohi ta jagada uue tööandjaga veel avaldamata infot, mis ta oma endise tööandja juures oma töö tõttu sai ning mis aitab uuel tööandajal hõlpsalt oma strateegilisi sihte seada. Kui uus tööandja osaleb lepingu sõlmimiseks hankeprotsessis, mis puudutab ametiisiku endist töökohta, peab ta end pakkumuse tegemisest taandama.