"Välisilma" saatejuht Johannes Tralla küsis Maasikalt, kas Eesti on siiani Brüsselis oma suveräänsust piisavalt jõuliselt kehtestanud või on riik olnud loid kaasanoogutaja.

Maasikas tõdes, et esimesed aastad liidus kulus Eestil selleks, et mõista, kuidas oma huve kaitsta.

"Kui me osalesime meie aja teise Euroopa Liidu pikaajalise eelarve aruteludes ehk aastatel 2011-2012 tundsime ennast juba üsna jalad maas. Siis tuli eurokriis ja siis Eestis oli majanduslangus ka väga järsk, aga Eesti sattus heas mõttes eesliinile, kuna eurokriisis tõusis rambivalgusesse liikmesriikide eelarve olukord ja see oli Eestis jube hea. Siia otsa tulid kõik digitaalse siseturuga seotud teemad ja Euroopa Liidu Venemaa- ja naabruspoliitikaga seotud teemad, kus Eesti on osalenud väga ilusasti ja aktiivselt," rääkis Maasikas.

"Vastates teie küsimusele - Eesti on algusest peale aru saanud, et Euroopa Liidu tugevus tugevdab ka Eesti suveräänsust. Kui me seal arukalt askeldame ja aitame kogu unioonil tugevamaks saada, aitab see meid ka," lisas ta.

Maasika sõnul püüab Euroopa Liit alati oma liikmetele vastu tulla nii palju kui see mõistlikult võimalik on.

"Rõhk on sõnal "mõistlikult". Kui liikmesriik oma huve - jah, ka suveräänseid huve - mõistlikult ajab, siis saab ta enamasti kõik, mida soovib ja sealt me hoiame ja tugevdame oma suveräänsust ka," ütles Maasikas.