"Kunagi varem ajaloos pole Eesti hääl maailmas kõlanud nii valjult kui Euroopa Liidu ja euroala liikmena. Me võtame praegu endastmõistetavana asju, millest mõne aastakümne eest ei julgenud veel unistadagi," ütles Ratas aastapäeva puhul tehtud videoavalduses.

Peaministri sõnul täitus Euroopa Liidu liikmeks saamisega 2004. aasta 1. mail Eesti üks suurimaid soove ja eesmärke. "Iseseisvuse taastamise järgsel olulisel ajal oli Euroopa meie jaoks olemas ning tervitas meid. Sellest sai ka meie rahu, vabaduse ja ühiste väärtuste tee," sõnas Ratas. "Pärast Teist maailmasõda mõistsid toonased põlvkonnad hästi sõja tähendust ning mäletasid selle ääretut õudust. Seepärast ongi just rahu, vabadus ja riikide koostöö Euroopa kõige suurem saavutus," märkis peaminister.

Ratas rõhutas, et Euroopa Liitu kuulumine on toetanud märkimisväärselt Eesti arengut, muutnud kõigi inimeste ja ettevõtjate elu paremaks, kindlamaks ning jõukamaks. "Meie võimalused õppimiseks, töötamiseks, reisimiseks ja kõigeks muuks on avaramad kui eales varem," rõhutas peaminister.

"Piirideta juurdepääs enam kui 500 miljoni elanikuga siseturule ja investeeringud on aidanud meie riigil muutuda ja kasvada ning parandada oluliselt kõigi eestimaalaste elujärge. Meie majandus on kasvanud enam kui kaks ja pool korda, keskmine palk on kolmekordistunud. Euroopa Liidu positiivset mõju Eestile näeme igal pool meie ümber. Meie maapiirkondade areng on saanud tuge – oleme ehitanud teid, haiglaid, koolimaju, arendanud ettevõtlust ning teadust ja teinud veel väga palju muud," lausus peaminister.

Samamoodi nagu Euroopa Liit on aidanud kaasa Eesti arengule, on peaminister Ratase sõnul ka Eesti oma kogemuste ja teadmistega aidanud kaasa muutustele Euroopas. "Eesti on näiteks olnud üks eeskõnelejatest infoühiskonna arendamisel, mis on teinud nii ettevõtjate kui inimeste elu oluliselt lihtsamaks üle piiri liikudes. Asudes Euroopa suurtest keskustes kaugel, oleme teadvustanud kaasaegsete transpordi- ja energiaühenduste olulisust kõigile Euroopa inimestele," tõi peaminister esile.

Ratas rõhutas ka vajadust Euroopa Liitu ise panustada. "Vabaduse ja võimalustega kaasneb ka vastutus ning vajadus koostöösse panustada. Me peame ühiselt lahendama keerulisi küsimusi ning otsustama koos teiste liikmesriikidega meie ühise tuleviku üle. Seda olulisem on, et tunneksime ka ise end eurooplastena ja Euroopa Liitu meie kõigi asjana. Üks oluline võimalus selleks on juba maikuu lõpus toimuvad Euroopa Parlamendi valimised," sõnas peaminister.

Eestiga koos astusid 2004. aasta 1. mail Euroopa Liitu Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Malta ja Küpros. Bulgaaria ja Rumeenia liitusid Euroopa Liiduga 2007. aastal ning Horvaatia 2013. aastal.