"Sellele ajale tagasi vaadates võime olla rahvahääletusel langetatud valikuga õigusega rahul. Euroopa Liidu liikmelisus on muutnud Eestit mõjukamaks, suurendanud meie julgeolekut, toetanud majanduskasvu ja andnud Eesti inimestele täiendavaid vabadusi ning õigusi," ütles Reinsalu oma kolmapäeval tehtud pöördumises.

"Euroopa Liiduga liitumine ja liikmeõiguste teostamine oli Eesti rahva tahe, mille elluviimise nimel on pingutanud meie diplomaadid ja varasemad valitsused," lisas minister.

Reinsalu rõhutas ka, et Eesti ajalugu on näidanud, et üksi jäämise hind ühele väikeriigile võib olla saatuslik.

"Täna avaldame lugupidamist kõigile meie Euroopa Liidu partnerriikidele, kellega ühiselt otsime lahendusi Euroopa rahvaste ootustele. Olen vestlustes välisministritega soovinud selle tähtpäeva puhul õnne Läti, Leedu ja Poola rahvastele ning tänanud Soome välisministriga kõneledes meie vennasrahvast selle liigutava toetuse eest liikmeks saamisel," ütles välisminister.

Samas toonitas Reinsalu, et Eesti on ja peab jääma rahvusriigiks ning "Euroopa Liit peab tulevikus jääma just rahvusriikide liiduks, kes oma rahvaste kindlama tuleviku ja parema elujärje nimel koos töötavad".

"Täna võime neile viieteistkümnele aastale vaadata tagasi rahuliku südamega. Aitäh kõigile, kes selle nimel on rasket tööd teinud!" lõpetas välisminister oma pöördumise.

2004. aasta 1. mail sai Eesti koos Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Malta ja Küprosega Euroopa Liidu liikmeks. Bulgaaria ja Rumeenia liitusid Euroopa Liiduga 2007. aastal ning Horvaatia 2013. aastal.