Puhaskasum vähenes peamiselt kahel põhjusel.

"Kui tavapäraselt on dividendilt arvestatud tulumaks kajastatud aasta teises kvartalis, siis seekord kajastub dividendide tulumaks esimeses kvartalis. Tulumaksu summaks kujunes 14,3 miljonit eurot. Samuti pärssis kasumlikkust CO₂ kvoodi ligi kolmekordne hinnatõus võrreldes 2018. aasta esimese kvartaliga," selgitas kontserni finantsdirektor ja juhatuse liige Andri Avila.

Keskmine elektri turuhind Eestis kasvas aastaga 14 protsenti 48 euroni megavatt-tunnist, eeskätt tulenevalt Põhjamaade hüdroreservuaaride madalamast tasemest. Samuti kergitas elektri turuhinda aasta võrdluses hüppeliselt kasvanud CO₂ kvoodi hind, mis mõjutab oluliselt fossiilsetest kütustest elektri tootmist. Kvartali keskmisena küündis CO₂ turuhind 22 euroni tonnist.

Eesti Energia juhatuse esimene Hando Sutteri sõnul peaks vähenevat põlevkivienergiat asuma täitma toetusteta toodetav taastuvenergia, ent tegelikult täidab seda hoopis Venemaa odav, maksuvaba elekter, mis solgib siinset turgu. Selle osakaal kasvas mullu poolteist korda.

"See paneb EL-is asuva elektritootmise tõsiselt löögi alla, sest keeruline on konkureerida samal turul teiste elektritootjatega, kelle elektritootmise omahind on tänu CO₂ kvoodi mittemaksmisele ca 20 euro jagu megavatt-tunni kohta odavam," ütles Avila.

Elektritootjast elektrit müüvaks ettevõtteks

Eesti Energia elektritoodang kahanes nende tegurite koosmõjul aastaga viiendiku võrra 2,2 teravatt-tunnini ning Eestist sai esimeses kvartalis üle aastakümnete elektrit importiv riik.

"See tähendab Eesti riigi jaoks struktuurset muudatust majanduses – kui varasemalt oleme teeninud elektri müügilt eksporditulu, siis nüüd peame ise elektri sisse ostma," lausus Avila.

Seetõttu on ka Narva elektrijaamade toodang oluliselt vähenenud.

Seevastu taastuvenergia tootmine kasvas aastases võrdluses tänu rahvusvahelise tuuleenergia tootja Nelja Energia omandamisele ja headele tuuleoludele kordades. Taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri osakaal kogutootmisest tõusis kvartali keskmisena 25 protsendile ja viis kontserni lähemale strateegilisele eesmärgile jõuda 2022. aastaks 40 protsendi tähiseni.

Põlevkiviõli tootis Eesti Energia tehaste töökindluse tõstmise tõttu esimeses kvartalis 125 000 tonni, mis tähistab uut absoluutset rekordit.

Enefit 280 tehas suutis ületada tootmismahult projekteeritud võimsust, mis annab ettevõttele kindlust õlitööstuse plaanitavaks laiendamiseks.

Põlevkiviõlile kõige sarnasem maailmaturul laialdaselt kaubeldav vedelkütus, üheprotsendilise väävlisisaldusega kütteõli maksis esimeses kvartalis 333 eur/t ehk 14 protsenti rohkem kui möödunud aasta esimeses kvartalis. Seda õnnestus esimeses kvartalis müüa vähem, kui ettevõte seda tootis.

Avila sõnul kasvas Eesti Energia käive elektri ja põlevkiviõli müügist peamiselt kerkinud turuhindade tõttu. Ainsana vähenes võrguteenuste müügist tulenev tulu võrgutasu 8,4-protsendilise langetamise tõttu aasta alguses. Tänu Elektrilevi vähendatud võrgutariifile jäi tarbijatele kätte ligi 8 miljonit eurot.

Kontserni investeeringud kahanesid 40 protsenti 21,8 miljoni euroni. Lõviosa investeeringutest ehk 15 miljonit eurot jõudis elektrivõrku. Ilmastikukindla võrgu osakaal kasvas investeeringute toel 67 protsendini ning enam kui tuhande võrra suurenes kvartaliga uute liitumislepingute arv Elektrilevis.