"Ma tegin kaitseministrile sellise ettepaneku. Peamiselt seepärast, et inimesed saaksid oma eksamid ära teha, ja siis on meil selge, kelle saame teenistusse võtta. Kuna me kutsume juulis kas inimeste juhte, kel peaks olema vähemalt keskharidus, või autojuhte, siis praegu ei ole me valikuga rahul. Praktika näitab ka seda, et mida varem kodaniku kätte saame, seda tõenäolisem on, et ta ajateenistuse läbib," rääkis Herem Postimehele antud usutluses.

Herem tõdes, et plaan tõsta aastaks 2022 ajateenijate arv 4000 nooreni, pole realistlik.

"Me tõenäoliselt ei saavuta seda. See arv ei saa kasvada muudetud diagnooside ja kriminaalse minevikuga inimeste arvelt või selle arvelt, et võtame sisse vähemharituid. See saab kasvada ainult sel juhul, kui ajateenistuse lõpetanud reservväelased kujundavad kutsealuste hulgas positiivset arvamust. Me pingutame. Ma arvan, et me saavutame selle eesmärgi 2023 või 2024," rääkis Herem.

Kaitseressursside amet suhtub ettepanekusse soosivalt

Kaitseressursside amet (KRA) kutsub noori ajateenistusse kolm korda aastas - jaanuaris, juulis ja oktoobris. Kutsumise aja ja väeosadesse oodatavate ajateenijate hulga määrab ära kaitseministri vastav määrus.

"See loomulikult lähtub kaitseväe väljaõppe vajadusest ja võimalustest. Praegu on ees juulikutsumine, mis toimub 1., 2. ja 3. juulil. Teenistusse minnakse pea kõikjalt üle Eesti. Meie asi on noormehed ja neiud kogunemiskohtadest bussidega väeosadesse viia," ütles ERR-ile KRA avalike suhete nõunik Anne Osvet.

Ta märkis, et arvuliselt on juulis toimuv ajateenistusse viimine alati kõige suurem. Seekord on ajateenijate arvuks kavandatud ligi 1800 noort.

KRA on alati ka komplekteerinud Osveti sõnul kuni viis protsenti niiöelda ülekatet, sest elu on näidanud, et ikka juhtub vahetult enne kutsumist veel mõne mehe tervisega midagi. "Murrab jala või käe või midagi muus seesugust."

Oktoobris on sel aastal teenistusse mineku päevadeks 30. september ja 1. oktoober. Siis peaks teenistust alustama kuni 1035 noormeest ja paarkümmend naist.

Osvet ütles, et KRA suhtub Heremi ettepanekusse ajateenistusse kutsumise aja edasilükkamisse soosivalt.

"Veidi täiendavat tööd toob see küll endaga kaasa, aga see on tehtav. Selgitan: ajateenistusse kutsutav noormees saab otsuse teada vähemalt aasta aega enne tegelikku teenistusse tulekut. See tähendab, et me oleme talle juba kirjalikult teada andnud millal ja kuhu ta peab ilmuma. Eks siis, kui määrus muutub ja aeg nihkub, tuleb see kiri lihtsalt uue infoga saata, ei muud," kirjeldas Osvet.

Mis puudutab 4000 ajateenijat, siis selle piirarvu saavutamine oleks Osveti sõnul KRA jaoks ikkagi väljakutse. "Ei maksa unustada demograafilist seisu ja lõpmatult ei saa poiste tervisenõudeid ka lõdvendada."

Muudatusega on nõus ka kaitseministeerium

Ka kaitseministeerium toetab kindralmajor Heremi ettepanekut nihutada ajateenistusse asumise tähtaegasid.

"Ajateenistusse asumise tähtaegade muutmisega suurendatakse kaitseväe väljaõppetsükli kooskõla avalik-õiguslike kõrgkoolide õppekorraldusega," ütles ERR-ile kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja asetäitja Andres Sang,

Ta lisas, et muudatus lahendaks ka iga nelja aasta järel korduva probleemi, kui enam kui 50 lauljal ja tantsijal, kes soovivad osaleda laulu- ja tantsupeol, on samas peo ajal ka kohustus asuda ajateenistusse.

Kaitseväe ja KRA poolt läbiviidud uuringud näitavad, et kõige motiveeritumad on ajateenistuses noormehed, kes tulevad ajateenitusse vahetult pärast keskhariduse omandamist. Kesk- või kõrgharidusega kutsealused võiksid eelistatult läbida 11-kuulise teenistuse ülema rollis nooremallohvitseridena ehk peaksid astuma ajateenistusse eelkutse käigus kas jaanuaris 1. või juulis 27. nädalal, on kaitseministeeriumi seisukoht.

Sang ütles, et praeguse ajateenistusse võtmise ajagraafiku puhul on aga levinud praktika, et suur osa samal aastal keskhariduse saanutest alustavad teenistust 8-kuulise põhikutse ajal oktoobris.

"Selle põhjuseks tihtilugu on see, et juulikuise ajateenistusse kutsumise perioodile langevad ka kõrgkoolide sisseastumiskatsed, millest soovitakse osa võtta," lausus Sang.

Tehtavad muudatused ajateenistuse kestust ei mõjuta, väljaõppetsüklid kestavad jätkuvalt kaheksa või 11 kuud.

Kaitseministeerium on valmistanud ette vajalikud määruste muudatused ning muudetud tähtaegasid hakatakse rakendama alates 2020. aastast ajateenistusse asujatele.