Esmaspäeval Jüri Ratase uue valitsuse ametisseastumiseks riigikokku saabunud president Kersti Kaljulaid kandis istungil oma loožis istudes valget dressipluusi, mille rinnal oli kiri "Sõna on vaba". Eelmisel nädalal põhjustas Eesti avalikkuses rohkelt arutelusid sõnavabaduse üle ajakirjanike Vilja Kiisleri ja Ahto Lobjaka lahkumine oma seniselt töölt.

Väliskaubandus- ja IT-ministri Marti Kuusiku vande andmise ajal lahkus Kaljulaid riigikogu saalist ning tuli välisminister Urmas Reinsalu vande andmise ajaks jälle sinna tagasi.

Samost märkis, et presidendil on kümneid paremaid võimalusi oma seisukohti väljendada kui kuskile riideesemele mingi silt kirjutada või valitsuse ametivande andmise ajal käia ruumist sisse-välja.

"Tegelikult on presidendil ju võimalus anda intervjuusid, rääkida ajakirjanikega, teha veel palju muid verbaalselt väljendatud asju oluliselt täpsemal ja konkreetsemal viisil kui üks selline lause ühel riideesemel, mida kõik ühiskonnas tõlgendavad täpselt nii nagu nad ise tahavad," kommenteeris Samost.

"Kas asi on Eestis tõesti nii hull, et presidendil ei ole oma seisukoha väljendamiseks ühiskonnas toimuvale muud võimalust, kui panna selga vastava kirjaga riideese," küsis Anvar Samost.

Toomas Sildam ütles, et temal on keeruline tunda, et Eestis oleks praegu sõnavabadusega olukord selline, kus president peaks sellise sõnumiga sellisel viisil välja tulema.

Sildam meenutas, et Kaljulaid jättis kasutamata ka võimaluse uut valitsust õnnitleda. "Siin ma olen kergelt segaduses. Lõppude-lõpuks president on selle valitsuse ametisse nimetanud, ta on need ministrid heaks kiitnud. Tema allkiri on selle otsuse all," osutas Sildam.

"Mul ei ole etteheiteid presidendile, et ta selle valitsuse ametisse nimetas. Ma saan aru, et ta ei soovinud kahtlustuste alla sattunud Marti Kuusikut kätelda. No andnud kätt kasvõi siis peaminister Ratasele," lausus Sildam.

"On palju võimalusi, kuidas president oleks võinud käituda. Praegu tekkis ikkagi selge olukord, kus president selle demaršiga on rahulikult Kadriorus ja siis tuleb ikka mitu valgusaastat vahet ja siis seal kusagil on parlamendi enamus ja kusagil on vabariigi valitsus. Ma ei kujuta ette, milliseks presidendi ja valitsuse koostöö tulevikus kujuneb, aga ma arvan, et suhteliselt napiks ja pealiskaudseks," rääkis Sildam.