Kersti Kaljulaid: Euroopa on väärtuste liit ({{commentsTotal}})

Euroopa päev Vabaduse väljakul.
Euroopa päev Vabaduse väljakul. Autor/allikas: Raigo Pajula, Raul Mee

Narva kaldapromenaad on Euroopa. Ööbikuoru vesioinas, Pärnu rand, Saaremaa kadakas ja Mulgi talud on Euroopa. Euroopa on nii neis Eesti kodudes, kus kõlab eesti keel kui ka neis, kus emad-isad räägivad oma lastega vene, ukraina, saksa või soome keeles, ütles Vabariigi President Kersti Kaljulaid Euroopa päeva tähistamisel Tallinnas Vabaduse väljakul peetud kõnes.

Head eestlased, head teiste rahvaste esindajad, kes te siin elate või Eestit kalliks peate, head eurooplased!

Kaheksa päeva tagasi tähistasime siin Eestis ja veel üheksas riigis päeva, mil möödus 15 aastat hetkest, kui meist sai Euroopa Liidu liige. Täitus siht, mille võtsime kohe pärast oma iseseisvuse taastamist.

Just hetk tagasi lõppes siin passimäng. Palju-palju võistkondi vastasid erinevates saatkondades küsimustele ja kogusid templeid. Suur osa neist olid kooliõpilased. Meie oma Eesti noored.

Kui nii mõelda – see on ju tore, et tegemist on vaid mänguga. Passidesse templite kogumine on midagi, mida minuvanused veel hästi mäletavad, kuigi mitte tingimata hea sõnaga. Teil see mälestus peaaegu puudub, kuigi olete seda vast kogenud Euroopast kaugemale reisides. On ju tüütu?

Te olete noored, kes on kas terve või vähemalt väga suure osa oma elust elanud Euroopa Liidus. Te olete noored, kelle jaoks ööpäevane järjekord Leedu-Poola piiril on vahva lugu, mida isad ja vanaisad räägivad. Paljud teist ei mäleta sedagi, kuidas Eesti oli küll Euroopa Liidus, aga veel mitte Schengenis. Te olete noored, kelle jaoks semester mõnes teises Euroopa Liidu riigi gümnaasiumis või ülikoolis on täiesti loogiline osa haridusteest.

Mõned teist siin täna ehk töötavad Helsingis ja arvestavad enesestmõistetavana, et Soomest Tallinna saab puhta laevasõiduajaga, millele ei lisandu passikontrolli jaoks poolt tunnikest või rohkemgi kummalgi pool lahte.

Teie jaoks ümberistumine Euroopa lennujaamades, reisides Itaaliasse või Portugali või Kanaari saartele, ei kätke endas vajadust arvestada piirikontrolliga. Teie jaoks on euro sama OMA ja sümboliseerib samamoodi meie ENDI väärtusi nagu kroon, mida 1992. aasta suvel esimest korda värisevates kätes hoidsime. Te ei kujuta ette, et Lätti poodi minnes peaks kõigepealt rahavahetajatele nii aega kui ka raha kulutama.

Te olete noored, kelle jaoks Euroopa Liit tähendab eeskätt vabadust, lugupidamist teiste suhtes ja lõpmatut hulka valikuvõimalusi. Te olete noored, kelle jaoks rahvus – eestlus – ei ole määratud üksnes geograafiliselt, vaid veel tugevamini teie sees, teie südames, see on piirideta. Ja selle üle on põhjust rõõmu tunda.

Kuid Euroopa on tegelikult märksa rohkem, kui Euroopa Liit ja selle igapäevased, praktilised võimalused, mida oleme hakanud enesestmõistetavateks pidama. President Arnold Rüütel ütles Euroopa Liidu referendumi eelõhtul, 16 aasta eest: "Euroopa kultuuril, inimõigustel ning demokraatial põhinevad ühised väärtused ja sihid ühendavad rahvaid rohkem kui üksnes majanduslikud eelised. Eesti järgib neidsamu väärtusi ja püüdleb samade eesmärkide poole. Tahame elada turvaliselt ja jõukalt vabas demokraatlikus ühiskonnas."

President Rüütlil oli õigus. Kultuuril, inimõigustel, demokraatial põhinevad ühised väärtused... Turvaliselt ja jõukalt vabas ja demokraatlikus ühiskonnas...

Euroopa ei ole lihtsalt geograafiline ja poliitiline riikide ühendus, rahaliit, majandusühendus. Euroopa on väärtuste liit. Euroopa Liitu oleme kuulunud 15 aastat, Euroopasse oleme kuulunud kogu aeg.

Viimased 15 aastat sellest on olnud siiski meie ajaloo ilusaim aeg. See on olnud 15 aastat võimalust öelda oma sõna sekka Euroopa arengusse ja tulevikku. Me saame – koos teiste Euroopa Liidu riikidega – kujundada ise sellist Euroopat, nagu me õigeks peame.

Kui meile midagi ei meeldi, saame me minna ja sellest rääkida. Läbi rääkida, ka kaubelda, selgitada, otsustada. Me oleme Euroopa Liidus, läbi Euroopa lepingu, selle juba ette kokku leppinud, kuidas me omavahel asju arutame, omavahel vaidleme ja kokkuleppeid sõlmime.

Selle kokkuleppe oluline osa on, et iga riigi elulised huvid on kaitstud, sõltumata selle riigi suurusest ja majanduslikust võimekusest. Kokku leppida, kogu Euroopa jaoks, saab ainult neis asjades, kus piisav ühisosa leidub. Kui ei leidu, siis ei tehta.

Selline asjade korraldus võib tunduda aeglane või isegi ebapiisav, aga just nii saab Eesti hääl olla üks 28st, mitte 1400st, nagu oleks proportsionaalne vastavalt meie rahvaarvule.

Euroopa Liit, oma ülesehitusega, võimendab Eesti sõna kaalu. See – võimendatud iseseisvus – on meile, kes me 50 aastat kannatasime iseseisvusetust ja okupatsiooni – Euroopa Liidus kõige tähtsam. Eesti Euroopa Liidus on märksa suveräänsem riik kui oleksime seda ilma Euroopa Liiduta. Sest just Euroopa Liidu lepingust tuleb see, et iga riik loeb.

Euroopat ei maksa otsida kuskilt kaugelt. Euroopasse ei saa siit lennukiga lennata ega autoga sõita. Meie siin ise olemegi Euroopa. See Vabaduse väljak siin on Euroopa. Narva kaldapromenaad on Euroopa. Ööbikuoru vesioinas, Pärnu rand, Saaremaa kadakas ja Mulgi talud on Euroopa. Euroopa on nii neis Eesti kodudes, kus kõlab eesti keel kui ka neis, kus emad-isad räägivad oma lastega vene, ukraina, saksa või soome keeles.

Soovin teile kaunist Euroopa päeva jätkumist nii siin Vabaduse platsil kui ka kõigis Eestimaa kodudes! Euroopa meie südames ja meie ümber tähendab, et elame vabas Eestis, sellises Eestis, nagu me okupatsiooniajal unistadagi ei osanud ja nagu me 90ndatel küll lootsime, aga sugugi enesestmõistetavaks tulevikuks ei pidanud!

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: