Parlamendi küsimustevoorus selgus, et ka föderaalvalitsus peab mošeemaksu plaani üheks võimalikuks lahenduseks. Ka mitmed liidumaad plaani toetamas ja leiavad, et Saksamaa mošeed peaksid suutma end ise, ilma välismaise rahastuseta ülal pidada, vahendasid AFP ja Politico.

Mošeemaks oleks sarnane Saksamaal juba kehtiva nn kirikumaksuga. Kirikumaksu maksab ainult vastava koguduse liige ning inimest, kes ühtegi kogudusse ei kuulu (st pole teatanud kogudusest lahkumisest), see maks ei puuduta. Kirikumaksu kogumiseks on laias laastus kaks võimalust. Esimesel juhul on maksuametil koguduste liikmete andmebaas ja tööandjatega koostöös peetakse vastav maks inimese tuludest kinni ehk sisuliselt kannab riik osa inimese käest saadud tulumaksust kiriku kassasse. Väiksemate usukogukondade puhul on ka võimalus, et kirikumaksu kogub vastav kogukond ise maksuameti teadmisel - seda peamiselt põhjusel, et kirik ei peaks riigile maksu kogumise eest vahendustasu maksma.

Saksamaal on viimastel aastatel tuntud üha rohkem muret selle pärast, millist mõju võib mošeede välisriikidest pärit rahastus sealsele moslemikogukonnale omada. 83 miljoni elanikuga Saksamaal elab hetkel umbes viis miljonit islamiusku inimest.

Näiteks haldab 900 Saksamaal tegutsevat mošeed organisatsioon DITIB (Türkisch-Islamische Union der Anstalt für Religion), mida juhib Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani valitsus ja sealsetele imaamidele maksab palka Türgi valitsus. Organisatsiooni on esindajaid muuhulgas süüdistatud näiteks türgi päritolu dissidentide järel luuramises.

Mõned teised mošeed on aga näiteks Saksamaa võimude poolt suletud islamiäärmuslike ideede levitamise pärast.