Tallinnas elavad linnamesilased näiteks Tallinna Ülikooli katusel, aga lausa luksuslik elu on neil mesilasperedel, kelle kodu on botaanikaaias.

Tallinna Ülikooli teadur Liisa Puusepp rääkis, et mesilaste pidamise komme on linnades kasvamas, sest üha enam teadvustatakse, et bioloogilist mitmekesisust tuleb hoida. Et mesitarud ei jääks inimeste käiguteedele ette, on need linnades paigutatud enamasti katustele, aga neid on ka parkides ja tühermaadel.

Tallinna mee kvaliteet on Puusepa sõnul väga hea. "Väikesed pilootuuringud viitavad selgelt sellele, et seal ei ole erinevaid kurje raskemetalle, mida hirmsasti kardetakse, et mee sees on mürkkemikaalid. Neid ei ole Tallinna linna mee sees. Tallinna linna mesi botaaniliselt on äärmiselt rikkalik. Seal me saame vaadelda õietolmuterasid väga erinevatelt taimedelt,"selgitas ta.

Puusepp lausus, et linnas saaksid mesilasi pidada kõik huvilised, aga enne tuleb ennast koolitada.

Linnamesilasi saab tema hinnangul pidada piirkondades, kus neile toitu jagub ehk aedades ja parkides. Korjele lendavad mesilased kahe kuni kolme kilomeetri kaugusele, ütleb õpikureegel, kuid Puusepa sõnul näitavad uuringud, et kui väga vaja, lendavad nad ka kaheksa kilomeetri kaugusele. Linnaelus ei meeldi mesilastele müra, mida Tallinnas palju ei ole, kui mõned erandid välja arvata.

"Kõige suurem müraallikas on uusaastaöö ja tõesti mesilased näitavad oma ärritust välja siis 31.detsembri õhtust kuni 1. jaanuari varahommikuste tundideni. Temperatuur mesitarus tõuseb ja mesilased on ärritunud," sõnas Puusepp.

Temperatuuri registreerivad mesitarudes andurid. Mesilaste pidamine on üks võimalus hoida linnas bioloogilist mitmekesisust, sest nii toetatakse lisaks mesilastele ka taimeliikide levikut.