"Läheme hoidma ühtset, solidaarset Euroopat, kus tegeletakse päris probleemidega," ütles Toom Vikerraadio saates "Euroopa valib". Toom lisas, et Euroopa Liidu pakutavad hüved peaks jõudma ka nende inimesteni, kes praegu ei tunne ennast Euroopa osana. Toomi sõnul on selliseid inimesi kõige rohkem maapiirkondades, Ida- ja Lõuna-Eestis.

"Sotsiaalvaldkonnas tuleb ületada meeletu sotsiaalne ebavõrdsus liikmesriikide vahel, mis viib selleni, et meie - või praegu juba rohkem Rumeenia ja Bulgaaria - jooksevad inimestest tühjaks. See tuleks lahendada. Aga kui oleme kramplikult oma iseolemise raames, siis see lahendamine võtab rohkem aega. Aga seda aega meil väga ei ole," tõdes Toom.

Toomi kinnitusel teevad Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikud omavahel head koostööd ning ka Eesti alalise esindusega Euroopa Liidu juures Eesti huvide esindamisel. Ta leidis, et Eesti saadikud peaksid katma võimalikult laia spektri europarlamendi komisjonidest, et olla Eestile oluliste otsuste juures.

"Tuleb vaadata, et spekter oleks võimalikult lai, et mitte kõik ei läheks väliskomisjoni. Meie ei esinda Euroopa Parlamendis Eesti riiki, sellega tegelevad teised ametkonnad. Meie ülesanne on hoopis teine - me peame väga kiiresti reageerima nendele ohtudele, mis võivad Eestile tulla teatud direktiividest ja algatustest - ja selleks peab spekter olema võimalikul laialt kaetud," rõhutas ta.

Soovib Nõukogu suuremat avatust

Rääkides sellest, mida ta Euroopa Liidus muuta sooviks, tõi Toom esile liikmesriikide valitsusi esindava EL-i Nõukogu töökorralduse, mis tema sõnul on liialt varjatud, mis annab riikide valitsuste liikmetele pärast võimaluse väita, et mõni otsus on Brüsseli diktaat, ehkki nad ise olid selle otsuse tegemise juures.

"Nõukogus toimuv pole absoluutselt läbipaistev, mida need 28 riiki koos kokku lepivad ja ühisosa leiavad. See tuleb muuta läbipaistvaks, et riikide positsioonid ja argumendid oleksid näha. Kui seda pole teada, siis saabki rääkida kodus, et võitlesin, aga ei saanud vastu," rääkis Toom ja meenutas, et ta oli ka vastavaid ettepanekuid sisaldanud europarlamendi raporti autor.

Toom rõhutas, et oleks kindlasti hääletanud 2003. aasta referendumil Euroopa Liidu poolt ning tunnistas, et tema vaated Keskerakonna kunagise esimehe Edgar Savisaarega on neis küsimustes väga erinevad.

"Kuna tegutsesin sel ajal ajakirjanikuna ja minu valdkonnaks olid niiöelda vene teemad ehk mittekodanikud ja elamisload, siis kõik hea, mis juhtus - näiteks mittekodanike hääleõigus kohalikel valimistel - see ei tekkinud ju iseenesest - see tekkis ettevalmistuperioodil Euroopa survel. Ma olen kahe käega poolt igal juhul," rääkis Toom.

"Edgari arusaam tänapäeva Euroopast erineb minu omast ikka väga tugevalt," tunnistas Toom, kui ajakirjanik Mirko Ojakivi tõi esile Savisaare euroskeptilisuse ja toetuse Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale (EKRE).

Samas ei nõustunud ta Keskerkonna nimekirjas kandideerivat Igor Gräzinit eurovastaseks tunnistama, vaid leidis, et Gräzini kriitika on suunatud Euroopa Liidu reformimisele. "Ei ole nii, et Igor Gräzin lõhub ja Yana Toom ehitab," kinnitas Keskerakonna esikandidaat.

Lubab jätkata võitlust mittekodanike eest

Toom tõi esile tema ja Lätist valitud saadikute algatusel europarlamendis vastu võetud kolm resolutsiooni, mis kutsuvad laiendama nendes riikides elavate mittekodanike õigusi ning lubas selles valdkonnas oma tegevust jätkata. "Kolm resolutsiooni, kus mõistetakse hukka mittekodanike probleeme Lätis ja Eestis - see on ikka teatud saavutus! Miks ta aitab? Sest kui kunagi jõuab (Euroopa - ERR) Inimõiguste kohtusse, siis Euroopa Parlamendi resolutsioon raudselt loeb," rääkis ta.

Toom avaldas arvamust, et selgitustöö sel teemal muudab lõpuks ka avalikku arvamust ning siis muutub ka parteide seisukoht, kes seni on mittekodanikele Euroopa Parlamendi valimistel hääleõiguse andmise vastu.

"Ootan pikisilmi (Eestile Brexiti järel antavat) seitsmendat mandaati, siis seitsmes raudselt tuleb nende elanike arvelt, kes on mittekodanikud. See annab vabamad käed ja lähme teist korda sellega tegelema. Muidugi ma jätkan seda tegevust," lubas Toom.

Samas tunnistas Toom Eesti venekeelsete inimeste võõravaenulikkust, kuna väga paljud toetavad EKRE vaateid pagulasteemadel. "See kahjuks vastab tõele. Kõik uuringud näitavad, et venekeelne inimene Eestis on hästi tõrjuva suhtumisega teistesse, mis teeb mulle endale haiget, sest meile meeldib ju rääkida, et meid diskrimineeritakse ja kiusatakse taga. Aga samas me näitame valmisolekut teha liiga kellelegi teisele, mis ei ole hea ega väärikas käitumine. Aga kahjuks nii on," märkis Toom.

Pole oma edus kindel

Toom tunnistas, et Keskerakonna reitingu valguses ei saa ta surmkindel oma valimisedus olla, kuid märkis samas, et Keskerakond loodaks siiski valimistelt kahte mandaati.

"Ei ole välistatud," vastas Toom Ojakivi küsimusele, kas ta peab võimalikuks, et Keskerakond mandaati ei saa. "Eks ma olen adekvaatne inimene, ma näen neid numbreid, neid reitinguid. Eks me muidugi võitleme mitte ühe, vaid kahe mandaadi nimel. Aga kuidas läheb, seda keegi ei tea," tõdes Toom.

Ta märkis ka, et võib karta veel valimiste eel vallanduvat skandaali, mis puudutab mõnda kandidaati. "Minul endal luukeresid kapis ei ole, aga äkki kellelgi meie nimekirjast on. Ma ei tea, äkki tuleb välja, et meil on nimekirjas sarimõrvar - mis siis saab? Seda kõike osatakse õigel ajal serveerida, kuigi ma ise arvan, et tegelikult Eesti valijal ei peaks olema dilemmat, kas Toom või Paet - vaja on mõlemat. Päriselt! See sisemine kaklus Eestis peaks jääma siia, muidu me ei suuda teha tõhusat koostööd Brüsselis. Aga vaatame, kuidas läheb," rääkis Toom.

Ei kritiseeri Eestit Venemaal

Toom nõustus saatejuhi väitega, et Eestis on inimesi, kes peavad teda Kremli agendiks ja Vene-meelseks inimeseks. "Igas ühiskonnas on mingi osakaal rumalaid inimesi, see on normaalne," ütles ta. "Mitte keegi ei saa mulle mitte kunagi ette heita seda, et ma olen (Vene telekanalis) esinedes teinud kuidagi liiga Eestile või Euroopa Liidule. Ma kunagi ei kritiseeri ei Eestit ega Euroopa Liitu Venemaal, sest see pole kohane. Kui mulle miski ei meeldi Eesti puhul, siis ma räägin sellest Brüsselis, sest me oleme Euroopa Liidu liikmesriik ja Moskva meid siin ei aita ega sega," lisas ta.

Toom leidis, et tema kunagised külaskäigud Süüriasse, mille raames ta kohtus ka diktaator Assadiga olid õiged ning nüüd huvitaks teda Iraani külastamine, et ise sealse olukorraga tutvuda.

"Ma olen endine ajakirjanik, mulle meeldib kohal käia ja oma silmaga näha, sest teatavasti oma silm on kuningas. Ei, ma ei kahetse tema juures käimist, enamgi veel, tundub, et mul oli õigus - sest praegu rahvusvaheline üldsus, kaasa arvatud Euroopa Liit ja meie armas liitlane härra Trump on leppinud sellega, et Assad jääb Süüriasse ja põgenikud tulevad tagasi. Ja kui me vaatame ÜRO andmeid, siis sadades tuhandetes tulevad tagasi Süüriasse Euroopast - mida oligi vaja saavutada," ütles ta.

Kommenteerides Euroopa Parlamendi valimiste võimalikke tulemusi, oli Toom skeptiline Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni edu suhtes ning tunnustas samas Euroopa Komisjoni konkurentsivolinikku Margrethe Vestagerit.

"Margrethe Vestager oli kahtlemata kõige parem volinik selles koosseisu. Kahtlemata. Ta on väga terav pliiats, ta ei karda mitte midagi, ta sekkus asjadesse, millest tal paluti eemale hoida. Ta ei allu - erinevalt volinik Ansipist näiteks - lobistide mõjule nii kergesti. Ta on särav volinik olnud," rääkis Toom.

Keskerakonna esikandidaat kinnitas ka oma toetust Rail Balticule ning välistas, et selle ehitamine seisma pannakse.

"See, kes ütleb, et tühistab Rail Balticu projekti, see valetab. Rail Baltic tuleb, siin pole enam midagi teha. Mida annab muuta, on peatuste arv. See on kõik. Mina toetan suurema peatuste arvu ja rahastuse nimel" rääkis ta. Ta viitas ka EKRE plaanile projekt seisma panna, kui EL-i rahastus sellele väheneb, kuid kinnitas, et seda ei juhtu.

Toomi kinnitusel hakkavad ka kõik Eestist valitud saadikud võitlema suuremate toetuste eest Eesti põllumeestele, kuid see sõltub suuresti sellest, kas ja kuidas toimub Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust.