Helme tunnistas samas, et kui ta näeb, et Euroopa Liidu föderaliseerumine jätkub ning see jõuab viie kuni kümne aastaga sinna, et rahvusriikidel pole enam sisuliselt suveräänsust ega oma poliitikaid, siis muudab ta oma meelt.

2003. aastal, kui toimus referendum Eesti astumiseks Euroopa Liitu, hääletas Helme liitu astumise vastu. Helme sõnul ei tasu meelemuutust analüüsides järeldada, et ta oleks Euroopa-meelsemaks muutunud. "Ma olen lihtsalt väga pragmaatiline. Me näeme Brexiti näitel, kui raske see lahkumisprotsess oleks. Me väikese riigina Gordioni sõlmi lahti raiudes saaksime tõenäoliselt väga haiget," lausus ta.

Kui saatejuht Mirko Ojakivi küsis, mis on täna Euroopa Liidus hästi, siis Helme vastas, et Euroopas püsib veel mitmekesisus ja et tegu on siiani rahvusriikide ühendusega, kus on palju kultuure, keeli, rahvuslikke majandusi. "See on Euroopa rikkus ja konkurentsieelis. See on see, mida me (EKRE – toim.) läheme hoidma," lausus Helme.

Murekohtadena tõi Helme välja Euroopa bürokratiseerumise, nivelleerumise, rahvusriikide allutamise käsumajandusele ja et see kõik pärsib konkurentsivõimet. "Euroopal pole enam konkurentsivõimet nagu Hiinal või USA-l. Põhjust püütakse näha selles, et Euroopa pole piisavalt ühtne. Meie näeme asja vastupidi – ühise poliitika maksmapanek tingib selle, et osa Euroopast ääremaastub, kaasaarvatud Eesti," rääkis Helme.

Seekordsetel Euroopa Parlamendi valimistel on Helme hinnangul valida kahe suuna vahel: kas valida Euroopa Liidu liikumine föderaliseerumise ja tsentraliseerimise ja ühise ideoloogiaga liitriigi poole või jätta Euroopa rahvusriikide lapitekiks.

Küsitluste järgi on kolm neljandikku eestimaalastest seda meelt, et Eesti peaks Euroopa Liitu kuuluma. "Põhjus on väga lihtne: me oleme Venemaa naaber /.../ Ka soomlaste põhjendus oli: "Me oleme Venemaa naaber ja meil pole selles mõttes valikut, me peame minema Euroopa Liitu"," kommenteeris Helme.

Immigratsiooni kohta ütles Helme, et Euroopa mõõt on immigrantide massidega ammendatud. "Tuleb kriips tõmmata ja öelda, et me rohkem ei suuda," lausus ta.

Eesti jaoks on Helme sõnul oht pigem ida suunalt, sest meie massiimmigratsiooni pärand on seotud endiselt nõukogude ajaga, kui siia tuli palju vene keelt kõnelevaid inimesi. Helme viitas Ukrainast saabuvale tööjõule. "Küllaltki habras tasakaal vene keele kõnelejate ja eestlaste vahel võib sattuda ohtu, kui kümmekonna aasta jooksul satub meile 100 000 või rohkem uusmigranti slaavi riikidest," märkis Helme.

Helme Le Penist: tähtis on eesmärk

Helme ei nõustu enda sõnu ka nendega, kes ütlevad, et ta on suur räuskaja, ning kritiseeris omakorda Mailis Repsi, kes Eesti Päevalehel antud intervjuus ütles, et "kui EKRE räägib, mida sülg suhu toob, siis valitsus pikalt ei püsi".

"Reps räägib seda oma valijaile. Pole mingi saladus, et maapiirkondades on Keskerakonna elektoraat nihkunud EKRE taha," märkis ta.

Helme on varem välja öelnud, et kui ta ka valituks osutub, siis Brüsselisse ta ei lähe. Sama kinnitas ta ka "Valimisstuudios". "Ütlen ausalt, olen nimekirjas selleks, et inimesed, kes tahavad mind toetada, meie erakonna toetada, saaksid seda teha. Ükskõik kes meilt läheb, läheb viima ellu seda poliitikat, mida me oleme deklareerinud," lausus ta.

Helme kommenteeris ka kohtumist Eestisse saabunud Marine Le Peniga. "Tegime talle puust ja punasest selgeks, et tema vaated Venemaa suhtes, tema tunnustus Krimmi okupeerimisele on meile täiesti vastuvõetamatu. Le Pen ütles, et ta mõistab meid, aktsepteerib täielikult meie seisukohti ja et meil ei pea selles küsimuses olema ühtset poliitikat," rääkis ta.

Helme tunnistas, et ega talle Le Peni seotus Venemaaga ei meeldi, kuid EKRE näeb oma poliitika elluviimisel võimalust pigem Le Peniga koostööd tehes kui Euroopa Rahvaparteiga.

"Ma ei teeks sellest Krimmi annekteerimise tunnustamisest või mittetunnustamisest Le Peni poolt niisugust probleemi, et see peaks takistama meie koostööd selle eesmärgi nimel, mis meie hinnangul on kõige olulisem – et Euroopa jääks lapitekiks, rahvusriikide ühenduseks /.../ Kas Isamaa (on Euroopa Rahvapartei liige – toim.) läheb ja võtab Krimmi Ukrainale tagasi – ei võta ju. See urisemine ei maksa ju mitte midagi," rääkis Helme.