"Minu jaoks üks eriline valdkond on seotud sõnavabaduse ja sõna vastutusega. Sellega seoses on meil Euroopas täna asjad pisut halvasti, põhjusel, et ajakirjandus on väga tugeva surve all," ütles Hussar.

Hussari sõnul avaldatakse ajakirjandusele survet eelkõige läbi sotsiaalmeedia radikaalsete ja äärmuslike liikumiste poolt.

Veelgi suurema surve all on tema sõnul ajakirjanduse ärimudel. Ta ütles, et suured Euroopa meediamajad on väga ebavõrdses konkurentsis suurte sotsiaalmeedia hiidudega. "Me näeme täna ka seda, kuidas märkimisväärne osa Eesti reklaamirahast liigub maksuvabalt Eestist välja," lausus Hussar.

Hussari sõnul võiks kaaluda üle-Euroopalise digimaksu kehtestamist. Samuti pooldaks ta üle-Euroopalise plastikumaksu kehtestamist.

Rohkem makse ei peaks Hussari sõnul Euroopaüleselt sisse viima.

Lauri Hussari sõnul peaksid Euroopa Liidu riigid tugevdama koostööd ja samal ajal valima väga tugeva Euroopa Komisjoni presidendi.

Saatejuht Arp Müller küsis, kuidas Hussar suhtub Euroopa Komisjoni ettepanekutele juurutada kvalifitseeritud enamusega hääletusi ka välispoliitikas, maksuküsimustes ja sotsiaalpoliitikas.

"Täna ma arvan, et need ei ole mõistlikud. Need ei aita meid edasi. Mis ei tähenda seda, et me ei peaks vaatama nendele võib-olla paari aasta pärast uuesti otsa. Kõik sõltub ka nendest arengutest, mis Euroopas toimuvad. Aga täna me ilmselgelt näeme, et juhul kui me teeme need väga radikaalsed sammud ära, siis me võime öelda, et me oleme küll suure sammu edasi astunud Euroopa ehitamisel, aga arvestades, kuidas täna tahetakse Euroopat lõhki rebida, siis võib-olla Euroopa ei ole täna nii kiireks arenguks valmis," vastas Hussar.

Hussar pooldab Euroopa ühtset energiapoliitikat ja arvab, et kokku tuleks leppida näiteks elektromobiilsuse arendamises. "Täna on Euroopa Liit langetanud otsuse, et kõik liikmesriigid peavad üle minema biolisandiga kütusele ja selleks kasutatakse väga suurt põlluressurssi, mis mulle tundub, et tänase maailma rahvastiku tiheduse ja toidu tootmise juures on ilmselge raiskamine. Selle asemel, et kasvatada teravilja ja toota sellest biolisandit ja lisada seda bensiini sisse, tuleks arendada hoopis elektromobiilsusprogrammi. Täna on juba mitte küll Euroopa Liidus - Norras - olukord, kus 50 protsenti müüdud uutest autodest on elektriautod. Euroopa Liidus ükski liikmesriik ei küüni sellele veel isegi lähedale, aga see võiks olla eesmärk, et ühel hetkel elektriautode hulk oleks juba selline, et ka müüdud elektriautode hulk hakkaks ületama bensiiniautode hulka ja siin ei ole võimalik, et liikmesriigid langetavad eraldi otsuseid," lausus Hussar.

Põllumajandustoetustest rääkides ütles Hussar, et eesmägiks võiks olla ühtne põllumajanduspoliitika Euroopa Liidus, mis ei arvestaks riikide kunagisi erinevusi. "Põllumajandustoetused vanade ja uute liikmesriikide vahel peavad ühtlustuma," sõnas Hussar.

"Euroopa Liit peab liikuma selles suunas, et riikide vahelist protektsionismi oleks vähem," lisas ta.

Keskkonna ja süsinukuneutraalsuse saavutamise temaatika kohta ütles Hussar, et Euroopa majandusel ei saa sel moel hinge kinni tõmmata. "Tasuks tõsiselt mõelda ka sellele, et mil moel Euroopa Liit läbi oma välispoliitika suudab oma suuremaid partnereid mõjutada keskkonnasäästlikumate tehnoloogiate kasutusele võtmisel. Me üksi täna ei suuda maailma päästa, kui kõik teised saastavad edasi. Kõik teised peavad kaasa tulema," ütles Hussar.

Immigratsioonist rääkides ütles Hussar, et kriiside puhkedes peab Euroopa Liit olema oma välispoliitilistes sõnumites jõulisem, aga vajalik on senisest tugevam piiride kaitse.

Eesti 200 kirjutab oma programmis, et Euroopa Liidu institutsioonid peaks nõudma kõigilt liikmesriikidelt võrdselt eelarvereeglite ranget järgimist.
Saatejuht Arp Müller küsis, millisesse fraktsiooni asuks Hussar Euroopa Parlamenti valituks osutudes tööle. Hussar vastas, et talle on meeltmööda mitmed parteid EPP fraktsioonis, kuhu praegu kuulub Isamaa esindajana Tunne Kelam.

Teine võimalik valik võib Hussari sõnul olla ALDE, kuhu praegu kuuluvad Reformierakonna ja Keskerakonna saadikud.

Hussar rääkis, et ta ei poolda Euroopa Liidu ühisarmee loomist.