Toomas Sildam: alkoaktsiis 1. juuliks ei lange - pole tahet ja pole aega ({{commentsTotal}})

Toomas Sildam
Toomas Sildam Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Skeptiline koalitsioonipartner ja umbusklikuks ehmatatud ametnikkond ei ole just parimad abilised enda poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam nädalakommentaaris.

40 päeva pärast ei tahaks olla rahvuskonservatiivist rahandusminister Martin Helme. Sest siis peaks ta tunnistama enda poliitilist lüüasaamist – õlleaktsiis on 1. juulil sama suur nagu 19. mail. See tähendab, et Martin Helme lubas tühja, kui nüüd kinnitas, et on järeleandmatu nõudmises langetada õlleaktsiisi juba 1. juulist.  "See tähendab, et see peab langema," raius ta lubaduse interneti otsingumootoritesse.

EKRE juhid tahavad näidata, et nende minek Jüri Ratase teise valitsusse muudab ka tegelikult Eesti poliitikat. Üks arusaadav mõõdik olekski alkoholi aktsiisimäärade langetamine, millest loodetakse piirikaubanduse vähenemist ja Lätti viidavate aktsiisimiljonite Eestisse tagasi pöördumist.

Aga, 1. juuli on liiga lähedal ja isegi kui parlamendienamus peaks alkoaktsiisi langetamist toetama, ei jõua seaduseelnõu läbi kolme lugemise parlamendis arutada.

Ja praegu pole isegi selge, kas kogu koalitsioon seisab rahandusminister Helme selja taga. Isamaa ilmselt küll. Aga mitte Keskerakond.

Valitsusjuht Ratas küll väldib avalikku väitlust EKRE kui koalitsioonipartneriga ja nende poliitiliste unistuste purustamist. Ent peaministripartei alkoaktsiisi kõneisikuks saanud Erki Savisaar tunnistas, et Keskerakonnas selle kõige üle alles vaieldakse, neil on rahva tervise pärast muretsev sotsiaalne tiib ja on piirikaubanduse pärast muretsevad Lõuna-Eesti inimesed. Kuu või kaks võtvat Keskerakonnas aega, kuni jõutakse otsuseni, kas üldse ja kui palju toetada alkoaktsiiside langetamist.

Ei ole just julgustav väljavaade EKRE juhtidele, kes tahavad tulemust võimalikult kiiresti. Ka KEI valitsuse – Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni – 100 päeva plaanist, mis äsja heaks kiideti, ei leia märksõnu "alkohol" ja "aktsiisimäärad".

Aga, olgu öeldud, sealt ei leia ka esimesi samme EKRE teise suure lubaduse suunas, milleks on põhiseaduse muutmine rahvaalgatuse seadustamiseks ja rahvahääletuse laiendamiseks. Tegevuse lõpetanud Riigireformi Sihtasutuse üks vedaja, vandeadvokaat Jüri Raidla ütles intervjuus ERR-ile kriitiliselt, et uue valitsuse koalitsioonilepingusse kahel moel kirjutatud rahvaalgatus ei olegi tegelik ehk traditsiooniline rahvaalgatus. Vaat siis.

Tootjate ja kaupmeeste soov alandada alkoaktsiisi on mõistetav. Nagu on arusaadavad ka poliitikute toetussõnad sellele ideele. Argumendid Kagu-Eestis suletud maapoodide taasavamiseks ja hoogsa piirikaubanduse ohjeldamiseks näivad vettpidavad. Kuigi on keeruline ennustada, kas need maakauplused ka avatakse, kas senisest rohkem Soome turiste hakkab Eesti vahet seilama, kuidas odavam alkohol mõjub inimeste tervisekäitumisele ja haigekassa eelarvele ning kui palju maksumiljoneid siis tegelikult meie riigieelarve võidab.

See eeldab mõjuanalüüsi ja usaldust ametnike suhtes, kes selle koostavad. EKRE viimasel volikogul ütles aga erakonna esimees Mart Helme, siseminister, et tema on Jüri Ratase nüüdse valitsuse kahe nädalaga jõudnud veendumusele, et suur osa ametnikest ei taha muutust, vaid nad tahavad tiksumist.

Skeptiline koalitsioonipartner ja umbusklikuks ehmatatud ametnikkond ei ole just parimad abilised enda poliitiliste suurte eesmärkide saavutamiseks. Hoolimata sellest, et oled karastunud võitluses "globalistide, kartellierakondade, Euroopa Komisjoni, peavoolumeedia ja liberaalidega".

Toimetaja: Toomas Sildam



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: