"Rahvusvahelised uuringud ja praktika kinnitavad, et alkoholi tarvitamist mõjutavad kõige enam hind, füüsiline kättesaadavus ja reklaam ning kõige hinnatundlikumad on just lapsed ja noored," teatati pöördumises, millele kirjutasid alla Eesti Arstide Liit, Eesti Perearstide Selts, Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Lastearstide Selts, Eesti Nooremarstide Ühendus ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts.

Organisatsioonid toovad välja, et eelmisel nädalal avaldas Tervise Arengu Instituut kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu, mis näitas, et viimase nelja aasta jooksul on kokkupuuted alkoholiga ja alkoholitarbimine noorte seas oluliselt vähenenud.

"Oma igapäevatöös näevad kõik Eesti arstid, kuidas alkohol kahjustab nii vaimset kui ka füüsilist tervist, põhjustab õnnetusi ja suurendab kuritegevust, lõhub peresid, tekitab vaesust. Ka poliitikud ja riigijuhid ei tohi sellest mööda vaadata ja teha alkoholi tarvitamist soodustavaid otsuseid."

Arstide esindajate sõnul on alkoholipiirangute mõju pikaajaline ega avaldu kohe, seetõttu ei ole tark tormata praegu aktsiise langetama.

"Alkoholi tarbimine eelmisel aastal sisuliselt ei muutunud, aktsiisitõus ja piirikaubandus seda hüppeliselt ei kasvatanud. Alkoholitootjadki on nüüd aru saanud, et kõrgem hind ei pane eestlasi rohkem jooma."

Arstide organisatsioonid märgivad, et aktsiisi langetamine ei pruugi tuua oodatud tulu, küll aga suurendada alkoholi joomisest põhjustatud kahjusid – nii tervisele kui riigieelarvele.

"Soomes viis alkoholiaktsiisi langetamise katse 2004. aastal alkoholi tarbimise ja sellest tingitud suremuse ning muude kahjude märkimisväärse suurenemiseni."

Valitsuse tasandil on erakonnad sisuliselt kokku leppinud, et alkoholiaktsiise tuleb langetada. Seda toetavad nii EKRE kui ka Isamaa, Keskerakond soovib ära oodata konkreetsed mõjunumbrid. Rahandusminister Martin Helme on öelnud, et lahja alkoholi aktsiis võiks langeda juba 1. juulist.