Ühtegi siduvat otsust, mis investeeringuid võiks edasi lükata või ära jätta, veel tehtud ei ole, ütles Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.

"Investeeringute maht on ju väga lai. Algab koolidest ja teedest ja lõppeb kultuuri ja teiste asutuste hoonetega. Ka kultuuriministeeriumi haldusalas on ju terve rida erinevaid hooneid. ERR-i maja on üks nendest mitmest, mis on investeeringute kavas. Mitmete hoonete osas käivad ju projekteerimised. Olgu need muuseumide hoidlate majad, rahvusringhäälingu maja, kaunite kunstide kool. Seal on terve rida investeeringuid," ütles Seeder.

"Me kaalume nende kõigi tegemist, aga mis järjekorras ja mis aja jooksul. Seda ei oska nüüd öelda," rääkis Seeder. "Kõike kindlasti ei jõua. Ei jõudnud ka ükski eelmine valitsus. Tuli minna ikkagi valikute kaudu järjekorras. Nii on ka sisejulgeoleku, turvalisuse ja kõige muuga. Kõike korraga teha, et tõsta sisejulgeoleku töötajate palkasid, ehitada korralik renoveerimine KAPO majale, mis on aastaid nii-öelda lehel ja ootel, piiriküsimust me ju teame. See on ka olnud aastaid ja seal on üht-teist tehtud ja tehakse edasi. Küsimus on tempos ja selles, kui kalliks piiriehitus üldse läheb."

Ka siseminister ja EKRE esimees Mart Helme ütles "Aktuaalsele kaamerale", et investeeringute edasilükkamine on kaalumisel.

"See on täiesti selge, et kui me seame esiplaanile inimesed, siis me peame millestki loobuma. Millest me loobume? Kas me loobume piiri välja ehitamisest? Kas me loobume kaitsepolitsei majast? Millestki me peame loobuma või vähemalt midagi me peame tegema aeglasema sammuga," rääkis Helme.

Samas märkis Seeder, et Eesti-Venemaa piiri infrastruktuuri ehitamist koalitsioon katki ei jäta. "Piiri väljaehitamist kindlasti ei lõpetata. Küsimus on, millise tempoga minnakse ja kas on ka siin võimalik efektiivsemalt teha, midagi odavamalt, või mitte. See vajab väikest analüüsi veel," ütles Seeder.

Samuti jätkatakse Seedri sõnul kindlasti kolme põhimaantee neljarajaliseks ehitamisega.

"Praegu on teada, et see Võõbu teeosa, nii nagu on kokku lepitud, lõppeb Tallinn-Tartu maanteel ja edasi on kuni Mäoni võimalus teha ja ma loodan, et see raha ka eelarvesse nähakse. Ülejäänud osas on ju vaja veel projekteerimisi ja muid asju teha, enne kui saab ehitusega edasi minna. Aga plaan on ikka jah, minna edasi kõigis kolmes suunas – nii Tallinna-Tartu, Tallinna-Pärnu kui ka Tallinna-Narva osas," rääkis Seeder.

Keskerakondlasest sotsiaalminister Tanel Kiik, kelle investeeringutaotluste portfellis suurim on Tallinna uus haigla, märkis samuti, et koalitsioon otsib investeeringute osas säästukohti.

"Me püüame leida neid kokkuhoiuvõimalusi siis võib-olla investeeringute ajatamise, täpsemate eurorahade kasutamise, võib-olla ka selliste üleüldiste ülevälja kokkuhoidude tegemise, nii et ei kannataks ükski konkreetne sektor ja ükski konkreetne toetus ja ükski konkreetne inimene," märkis minister "Aktuaalsele kaamerale".

Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas samas ütles, et koalitsioon ei ole veel konkreetselt kokku leppinud mõne investeerimisobjekti ajatamises või ära jätmises.

"RES [riigi eelarvestrateegia] ei ole veel valmis ja saab valmis selle kuu lõpuks. See millised investeeringud on ja millised ei ole, ei ole sellist detailset arutelu veel teinud," ütles Ratas.

Alkoholiaktsiisi langetatakse

Koalitsioon on siiani seisukohal, et uusi makse ei kehtestata, rääkis Seeder. "Uusi makse kehtestada või maksutõuse ei ole meil kokku lepitud. Seda ei ole ka riigi eelarvestrateegia arutelul üles tõstetud, et me peaksime uusi makse kehtestama või mingeid makse tõstma."

Maksude langetamisest on partnerid ühel meelel, et alkoholiaktsiisi tuleks langetada, aga mil määral, millistelt jookidelt ja mis hetkest, kokkulepet veel ei ole. "Siin on väikesed erisused koalitsioonipartneritel," ütles Seeder.

Sama ütles ka peaminister Ratas. "RES-i lõpus saab öelda konkreetselt, mis tehakse aktsiisipoliitikaga, sest et teatavasti on soov ka aktsiise langetada, aga see tuleb ka maikuu lõpus."

Rahandusminister Martin Helme (EKRE) ütles, et arutelu on keskendunud proportsioonidele.

"See põhiline otsustamiskoht on praegu, kas langetamine toimub kangele ja lahjale samas proportsioonis, sest siin tulevad kohe mängu mõjud eelarvele, mõjud piirikaubandusele ja millisel määral. Siin on vaja nüüd n-ö lukku lüüa, valik on paari variandi vahel ja kui me selle otsuse ära teeme, siis on see põhimõtteliselt teostatav, et me ka suudame allesjäänud riigikogu tööaja jooksul [selle] ära teha seadusena. Praegu tundub, et liigutakse selle poole, et langetus toimub proportsionaalselt mõlemale, ühes määras. Minu eesmärk on, et 1. juulist," kommenteeris Helme "Aktuaalsele kaamerale".

Nagu aktsiiside langetamisega, on seis ka erakorralise pensionitõusuga. "Erakorralist pensionitõusut toetavad kõik koalitsioonipartnerid. Küsimus on ainult kui suurel määral ja millal," ütles Ratas.

Sotsiaalminister Kiik märkis, et kui ka sel aastal ei jõuta erakorralises pensionitõusus kokkuleppele, siis jätkatakse koalitsiooni sees selleteemalist arutelu tulevikus ja vajadusel ka järgmistel aastatel. "Küsimus on jah selles, millistel aastatel ja millal me reaalselt näeme sellist võimalust erakorraliselt pensioni tõsta. Eesmärk kui selline, siht pole kuhugi kadunud," märkis Kiik ja tõi välja, et kui tahta näiteks pensioneid tõsta 70 euro võrra, siis see tähendaks eelarvele igal aastal 200 miljoni euro suurust lisakulu.

Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. See koostatakse iga aasta kevadel järgneva nelja aasta kohta ja see on aluseks sügisel järgmise aasta riigieelarve koostamiseks.