Helme rääkis ERR-ile, et koalitsioonileppes on hulk suuri asju, mida nad tahavad ära teha, alates piirivalve taasloomisest ja taristuinvesteeringutest kuni kultuuritöötajate, õpetajate ja päästjate palgatõusuni.

"On ka kokku lepitud, et piirikaubanduse pärssimiseks alandame aktsiise. ka see on asi, millega läheme valitsuses läbirääkimistesse, et millal, kuidas ja kui suurel määral seda teha, et see annaks soovitud tulemusi," sõnas ta.

Rahandusministri sõnul käib arutelude juurde ka peenmehaanika, et kui palju on lisasoove erinevate avaliku teenistuse sektorite palkadeks ja kus on kõige keerulisem olukord.

"Erinevad suured riiklikud üksikobjektid, ükskõik, kas räägime ühe või teise asutuse maja ehitamisest alates päästedepoodest või lõpetades kas või ERR-i majaga, neid soove on palju. Need tuleb kõik panna mingisugusesse järjekorda, leida kate," lausus Helme.

Ta lisas, et kõik peab käima käsikäes sisulise katsega leida oma valdkonnas kohti raiskamise lõpetamiseks ja kokkuhoiuks.

Küsimusele, kui reaalne on see, et 1. juulist langeb õlleaktsiis, vastas Helme, et ta on oma nõudmises järeleandmatu. "See tähendab, et see peab langema," kinnitas ta.

Helme sõnul on selleks juba olemas ka uuringud ja analüüsid hinnavahe kohta ning eesmärk on lõpetada ära piirkaubandus lõunapiiril, et tuua ostjad tagasi Eestisse. See puudutab nii Eesti inimeste Lätist ostmist, aga ka Soome turiste.

"Peame vaatama, et eestlased ei läheks enam Lätti või ka soomlased läbi Eesti Lätti ja ka soomlastel oleks jälle motivatsioon Eestis käia. Mitte ainult õlut ostmas, vaid ka restoranis, hotellis, spaas, juuksuris. See toob tagasi selle raha, mitte et lakke vaadates võtame uue hinna," selgitas ta.

Küsimus on ministri sõnul ka selles, kumba peame kõige olulisemaks, kas õlle või kange alkoholi hinda ning see on vaidluse või poliitilise valiku koht. Tegelikult on aga enam-vähem teada, mida tuleb teha, et piirikaubandus lõpetada.

Teiste koalitsioonierakondade seisukoha kohta märkis Helme, et aktsiiside alandamisega tegelemine on kokku lepitud juba koalitsioonileppes ja küsimus on selles, kuidas aktsiis võimalikult kiiresti alla tuua, ilma et eelarves nii jooksvalt kui järgmisel aastal midagi tuksi keerata.

"Homme lähen kabinetinõupidamisele juba graafikutega," lubas ta, kinnitades, et numbrid on rahandusministeeriumis olemas.

Laenude võtmise kohta ütles Helme, et kõiki vajadusi ei saa võlgadega rahastada, näiteks palgatõus peab tulema rahast, mida jooksvalt maksudena kogutakse. Küll aga on tema sõnul koalitsioonis olemas üleüldine positiivne hoiak, et teha ära riiklikult olulised investeeringud laenurahaga.

"On see teedeehitus või suurte objektide ehitus, on kokkuleppe koht nagu ka maht, aga üldine valmisolek on koalitsioonis selleks olemas," lausus Helme.

Koalitsioonipartnerid nii kiiret langetamist võimalikuks ei pea

EKRE koalitsioonikaaslased nii kiiret aktsiisi langetamist võimalikuks ei pea, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See ei ole realistlik. Küll on selge, et piirikaubandusele tuleb piir panna ja aktsiiside vähendamist tuleb arutada, kuid kindlasti ei ole võimalik menetleda ühe kuuga sellist seadust, et parimal juhul on võimalik rakendada ja otsustada nii, et see hakkab kehtima 1. jaanuarist 2020," ütles Isamaa liikmest riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk.

"Kui analüüsid, mis tulevad rahandusministeeriumist, näitavad, et aktsiiside alandamine ei vii riigieelarvest raha välja, siis loomulikult võib sel teemal arutada, aga see on arutelu, mida peetakse tulevaste aastate riigieelarve strateegiate käigus," ütles omakorda Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson.