Keskerakond tegeleb seisukohtade kujundamisega alkoholipoliitika osas
Keskerakond töötab välja oma seisukohti alkoholipoliitika ja sealhulgas aktsiiside osas, riigikogu liige Erki Savisaar soovib õlle väiketootjatele seatud piirangute leevendamist.
Keskerakonda kuuluva Erki Savisaare hinnangul oleks Eesti alkoholipoliitika kujundamisel üheks eesmärgiks kohalike ettevõtete toetamine, kuid unustada ei tohiks ka inimeste tervise eest seismist.
Kellaajalise müügipiirangu muutmise osas pole tema sõnul poliitikute seas juttu olnud.
Keskerakond pole alkoholiaktsiisi muudatuste osas veel ühtset seisukohta kujundanud. Millal te selleni jõuate?
Keskerakonnas alkoholiaktsiisi osas vaidlused alles käivad, meil on sotsiaalne tiib, kes on mures rahva tervise pärast, kes leiavad, et aktsiisidega mängimine ei täda oma eesmärki.
Lõuna-Eesti saadikud muretsevad piirikaubanduse pärast, kes majanduse peale mõtlevad vaatavad seda teise nurga alt. Usun, et lähima kuu või paari jooksul selle seisukoha kujundamine, kui koalitsioon tuleb riigikokku oma muudatuspaketiga. Siis peab seisukoht olemas olema.
Väiketootjate ja Eesti ettevõtjate toetamine on Keskerakonna programmis väga tugevalt sees, pole tegemist uue vaatenurgaga. Aga kui vaatame konkreetsemalt õlle tootmist, siis Euroopa Liit on kirjeldanud, kes on väiketootja - see, kes toodab kuni 20 miljonit liitrit aastas.
Eestis mingil põhjusel on see piir tõmmatud 600 000 liitri peale, samal ajal, kui meie põhjanaabrid on selle pannud kümne miljoni peale ja lõunanaabrid viie miljoni peale, Eesti väikesed õlletootjad on ebavõrdses olukorras. See ei puuduta ainult siseriiklikku turgu, vaid kogu toodangut ja mõjutab ka eksporti. Siin on meil arenguruumi.
Mida siis selleks teha, et asi oleks õige?
Minu soov oleks kasutada seda EL-i poolt kehtestatud piirmäära ja mitte vinti üle keerata, samuti on meil küsimus veinitootjatega. Kui vaatame laatasid, siis viimasel ajal on seal veinitootjaid vähemaks jäänud, sest maksuamet on väga aktiivselt tegutsenud ja leidnud, et neil ei ole kas aktsiisimaks makstud või ei ole nad tervisekontrolli läbinud nõutud tingimustel.
Ka siin peaks vaatama lihtsamaid lahendusi, et näiteks aktsiisilao asemel võiks nad osta aktsiisikleepse. Näiteks kaks eurot tükk, mille võiks panna kuni liitrisele pudeleile. Ning need tervisekaitse nõuded võiks ka üle vaadata, ilmselgelt pole mõistlik igast kümneliitrisest toodangust viia pool liitrit tervisekaitseametisse ja maksta selle testi eest 150 eurot.
Lõppkokkuvõttes on küsimus ka kanges alkoholis, tasub reeglid üle vaadata. Meie väiksed tootjad, kes on Eesti kapitalil püsti pandud saaksid natukenegi kasvada ja saada vastu rahvusvahelistele kontsernidele.
Vana vaidlus, et miks peaks lahja alkoholi hinda aktsiisi kaudu vähem mõjutama kui kange oma? Ehk kas kallis viin ja odav õlu või vastupidi?
Lahja kange alkoholi maksustamise osas võib öelda, et asi on maitses. Kui vaatame seda tervislikkuse aspekti siis alkohol on alkohol, sõltumata sellest, millisel kujul seda manustatakse. Mina isiklikult toetan seda mahupõhist lähenemist. Aga, kas teha üht või teist tootegruppi kallimaks ... on väga palju erinevaid nüansse mida arvestada.
Kui mõtleme, et kuidas inimesed üldse alkoholi tarbimise juurde jõuavad, siis seda eeskätt lahjade jookide kaudu ja kui see sisenemine teha neile kulukamaks, siis võib olla selliseid halbu harjumusi ei tekigi.
Need, kes on juba alkoholisõltuvusse langenud, neid see kõik väga ei mõjuta, nemad saavad oma joogid ikka kätte.
Kellaajaline müügipiirang Eestis ehk kümnest kümneni peaks jõusse jääma?
Ma ei arva, et peaksime laiendama alkoholi kättesaadavuse võimalusi. Eestis on kättesaadavus väga hea, meil on tuhandeid müügipunkte üle Eesti. Seda probleemi ei ole, et alkoholi kuskilt osta ei saaks. Selles küsimuses me leevendavaid meetmeid välja pakkuma ei hakka. Ei tea ka neid, kes seda teemat sooviksid arutada.
Tuleb mõelda oma Eesti ettevõtete peale, et neid toetada. Oleme neid ettepanekuid alati valmis arutama.
Toimetaja: Indrek Kuus