Rahandusminister Martin Helme on lubanud, et toob teisipäeval valitsuskabinetti täpsemad numbrid ja graafikud alkoholiaktsiisi langetamise kohta.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile, et kuna aktsiisilangus on paika pandud koalitsioonileppes, ei tohiks koalitsiooni osapoolte vahel suuri vaidlusi tekkida.

"Meie toetame alkoholiaktsiisi langetamist, aga loomulikult konkreetse eelnõu puhul peab olema eelnevalt väga täpne arvestus, et kui palju, mille arvelt, milline on see mõju ja selle ettepaneku ja eelnõuga peab välja tulema rahandusminister," ütles Seeder. "Nii et kui rahandusminister on välja tulnud vastava ettepanekuga, siis me saame ka seda arutada, aga põhimõtteline otsus on langetatud koalitsioonilepingu sõlmimisel."

Martin Helme on rääkinud eelkõige just lahja alkoholi aktsiisi langetamisest, kuid märkinud samas, et see, kas olulisemaks pidada õlle või kange alkoholi hinna vähendamist, on poliitilise valiku koht.

Seeder ütles, et kui tahetakse muuta lahja ja kange alkoholi aktsiisi proportsioone, on see ühelt poolt rahaline küsimus, kuid teiselt poolt ka laiem üldpoliitiline küsimus.

"Seda kommentaari ja mõju tahaks selle ettepaneku puhul ka kindlasti teada saada, mis on rahandusministeeriumi analüüs, aga üldiselt Isamaa seisukoht on, et me toetame praeguse proportsiooni säilitamist, et enam-vähem säilitada see proportsioon, mis on hetkeks välja kujunenud. Meie arvates on olukord kange ja lahja alkoholiaktsiisi puhul tasakaalus, nii et ka [aktsiiside] langetamise puhul peaks sama proportsiooni säilitama," lausus Isamaa esimees.

Teisipäeval enne valitsuskabineti istungit ütles Helme, et isegi kui pärast aktsiisilangetamist on alguses teatav laekumiste langus tõenäoline, hakkavad need ühel hetkel paranema.

"Teisisõnu, mida kiiremini aktsiisilangetuse teeme, seda kiiremini hakkab riigieelarvesse raha laekuma," lausus rahandusminister. "Langetused tuleb teha nii suured, et piirikaubandus ära koab, aga samal ajal peab aktsiis jääma nii maksimaalselt kõrgeks, et maksulaekumised oleksid jätkuvalt head. Selle tasakaalupunkti leidmine ongi kõige suurem trikk."

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles esmaspäeval Helme kiire aktsiisilangetuse ideed kommenteerides, et kui rahandusministeeriumist tulevad analüüsid näitavad, et aktsiiside alandamine ei vii riigieelarvest raha välja, siis loomulikult võib sel teemal arutada, kuid see on arutelu, mida peetakse tulevaste aastate riigieelarve strateegiate käigus.

Kuivõrd Keskerakonna käes on ka rahvatervisega tegeleva sotsiaalministeeriumi portfell, ütles sotsiaalminister Tanel Kiik, et piirikaubanduse vähenemine ei kaalu üles võimalikke tervisekahjusid.

"Vaatame ära, millised numbrid on toodud kulude-tulude lõikes, piirikaubanduse võimalik muutumine nii põhja kui ka lõuna suunal ja vaatame ära, mis on võimalikud ohukohad ja viited inimeste tervisekäitumisele, inimeste alkoholi tarbimisele, kättesaadavusele poodides. Nii et kõiki asju tuleb vaadata kompleksselt. Ei saa olla must-valgeid lahendusi. Et kui ühest kohast tuleb ka lisatulu, või ka piirikaubandus väheneb, siis see ei kaalu kindlasti üles võimalikke tervisekahjusid," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

Alkoholitootjate liit järsku aktsiisilangust ei toeta

Alkoholitootjate ja maaletoojate liit, kuhu kuuluvad näiteks Liviko, Remedia, Moe, Altia, Prike ja teised, saatis esmaspäeval valitsusele pöördumise, kus nad teatasid, et viimase kümne aasta aktsiisipoliitika ei ole end tervikuna õigustanud. Selle põhjenduseks tõid nad asjaolu, et aastatel 2011-2018 on kange alkoholi müük vähenenud 49 protsenti ja õlleturul 43 protsenti.

"Piirikaubanduseni ei viinud viimane aktsiisitõus - selle taga on viimase kümnendi aktsiisipoliitika, mis alguses tõstis disproportsionaalselt kange alkoholi aktsiisi, muutes hinnavahed Eesti ja Läti vahel selliseks, mis pani 2015. aastal aluse piirikaubanduse tekkele, mida võimendas 2017. aasta õlleaktsiisi järeletõstmine, et tooteid võrdsemalt kohelda," teatas liit.

Nende sõnul on aktsiisilaekumised ja siseturumüük taastumas ja see on kiiresti kasvanud majanduse ja elatustaseme tõusu tõttu loomulik.

"Tööstusettevõtete ja edasimüüjate jaoks on oluline rahu, stabiilsus ja ettenähtavus. Olukorras, kus piirikaubandus näitab rahunemismärke, pole põhjust järskude muudatustega võtte uusi riske," seisis pöördumises.

Tootjad lisasid, et kui aktsiise langetatakse, ei mõjuta see kiiresti reaalhindu ning esimesel aastal mõjub see eelarvele kindlasti negatiivselt. Samuti usuvad nad, et müüki soomlastele pole võimalik endises mahus taastada, sest vähenenud alkoholimüük turistidele ei ole pelgalt aktsiisitõusude tulemus, vaid paljude tegurite tagajärg.

Kui aga valitsus peaks otsustama alkoholiaktsiisi langetada, taotlevad nad tootjate võrdset kohtlemist, nii et 19 protsendi võrra vähendataks kõigi toodete aktsiise.

Tallink teatas esmaspäeval, et alkoholiaktsiisi tuleks võimalikult kiiresti langetada, sest see taastaks suures osas soomlaste huvi Eestisse reisimise vastu.