"Välisilm": Läti avalik-õiguslik televisioon ja raadio on teelahkmel
Läti avalik-õiguslik televisioon ja raadio on teelahkmel. Juhid lahkuvad ja raha pole. Ragnar Kond selgitas saates "Välisilm", mis täpsemalt toimub.
Erinevad sündmused ja ajaline kokkulangevus on taas tõstnud päevakorda Läti avalik-õigusliku meedia tuleviku: Kas Läti televisioon ja raadio jätkavad eraldi organisatsioonidena nagu seni, mis saab rahastamisest, mis saab reklaamist, milline on poliitikute mõju televisioonile ja raadiole - kõik need küsimused on Lätis praegu õhus.
Kuigi uudistesaate eel tasutud poliitilisi teadaandeid kuulata tundub eestlase kõrvale harjumatu, on reklaam Läti ringhäälingus lubatud. Ja ikkagi on televisiooni ja raadio aastaeelarve koos reklaamituluga kokku üks väiksemaid Euroopas - umbes 0,1 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, võiks aga olla vähemalt 0,7%.
"Igal juhul on prioriteet sisu. Võib kannatada tehnika või maja seisukord, kuid vajalikud investeeringud suuname sisusse. Et sisu ei kannataks," ütles Läti televisiooni juhatuse liige Ivars Priede.
Lätis Eesti-sarnast ringhäälingunõukogu pole. Elektroonilise meedia nõukogu ülesanded on palju laiemad.
"Avalik-õiguslik meedia peaks digitaalkeskkonnas olema palju aktiivsem. Tuleb olla seal, kus on vaatajad ja kuulajad - auditoorium. Ja auditoorium on praegu sotsiaalmeedias - nooremad vaatajad. Vanemad inimesed eelistavad tavapärast televisiooni," rääkis Läti elektroonilise meedia nõukogu arenguosakonna juhataja Uldis Lielpeters.
Läti televisiooni ja raadio praegune koostöö avaldub ühises portaalis lsm.lv, mis edastab teavet ka inglise ja vene keeles. Vahepeal sai raha Läti uudiste vahendamiseks teistes keeltes küll otsa, kuid vähemalt selleks aastaks on probleem lahendatud.
Järgmise aasta eelarve on jälle kemplemise ja teadmatuse koht. Aga Läti televisiooni eelmise ja ka praeguse juhatuse liige Ivars Priede sõnul kinnitab üha populaarsemaks muutuva ühisportaali kogemus, et televisiooni ja raadio ühendamisest oleks kasu ja reklaamist avalik-õiguslikus meedias võiks loobuda.
"Teeme Läti raadioga head koostööd. Portaal lsm.lv on jõudsalt kasvanud. Oleme populaarsuselt Lätis viiendal-kuuendal kohal, mis pole halb. Esimene on Delfi ja teine Inbox, mis oma sisult meedia polegi. Nii et oleme koostööga hästi alustanud. Et veel kasvada, on meil kahjuks vaja lisaraha," selgitas Priede.
Avalik-õigusliku meedia seaduse projekt tuksub seimis eelmise koalitsiooni ajast. Võib-olla aitab Läti televisiooni uute juhtide valiku ümber tekkinud ühiskondlik surve seda kiiremini menetleda.
"Uus sisu toob kaasa uue juhtimismudeli. Asutame uue, avalik-õigusliku meedia nõukogu. See poleks enam meediaregulaator. Praegu on siin meie arvates huvide konflikt - elektroonilise meedia nõukogu reguleerib meediaturgu tervikuna ja on samas ka avalik-õigusliku meedia peremees. Ka organisatsioonide juhtimise tahame muuta meediale omasemaks. Seal peaks olema ettevõtte juht ja tema kõrval peatoimetaja. Et sisuküsimused ja sõltumatus oleks majandamisest selgelt eraldi. Kolmandana soovime sisse tuua avalik-õigusliku meedia ombudsmani rolli. Seda meil Lätis praegu pole," rääkis Läti seimi meediakomisjoni esimees Vita Anda Terauda.
Läti üks tippajakirjanikke Ivo Leitans ütles, et ajal, mil Lätit raputavad üha uued poliitikasse üle kandunud korruptsiooniskandaalid ning töö uudistetoimetuses on muutunud seetõttu eriti pingeliseks ja vastutusrikkaks, ei saanud nad lubada, et televisiooni saadetakse juhtima juhtimiskonsultant Einars Giels - mees, kel pole mingit ajakirjanduslikku kogemust.
"Ta võinuks ju muidugi õppida - ajakirjandust või avalik-õigusliku meedia ülesandeid või muud sarnast. Kuid praegu pole aeg, kus võtta juhiks stažöör ja hakata teda välja õpetama. Praegu on siin tõeline lahinguväli ja seda peaks juhtima professionaal," rõhutas Leitans.
Läti peab avalik-õiguslikku meediat tugevdama ja arendama, ütles uue valitsuse moodustamise aegu president Raimonds Vejonis. Peab, et hoida sõnavabadust.
Toimetaja: Laur Viirand