ERR Lätis: pinged avalik-õigusliku meedia teemal jätkuvad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ltv.lsm.lv/lv/

Lätis juba kuid kestev avalik-õigusliku televisiooni juhtkonna vahetuse lugu, mille algatas elektroonilise meedia nõukogu, on tekitanud poliitikutes usaldamatuse nõukogu juhi enda vastu. Samas üritatakse seimis koostada avalik-õigusliku meedia seadust, et sellega muuta nii televisiooni ja raadio juhtimist kui ka rahastamist. Pinged Läti televisiooni ümber on üleval ajal, mil Lätit raputavad üha uued korruptsiooniskandaalid.

Läinud aasta viimasel tööpäeval lasi Läti elektroonilise meedia nõukogu lahti kaks Läti televisiooni juhatuse liiget kolmest, heites neile ette segadust rahaasjades. Hilisemad uurimised näitasid, et uue režiikeskuse tehnika hind kujunes küll plaanitust kõrgemaks, kuid seadusi pole rikutud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Siis korraldas nõukogu uue konkursi ja valis juhatuse esimeheks juhtimiskonsultandi ja ravimifirma Olainfarm analüütiku Einars Gielsi ning juhatuse liikmeks laulu- ja tantsupeo tegevjuhi Eva Juhnevica.

Et Gielsil pole meediatöö kogemust, nõudsid ajakirjanikud tema lahkumist. Surve ühiskonnas muutus nii tugevaks, et vastvalitud juhid otsustasid ise oma uutest ametitest loobuda.

Nõukogu teatas siis, et uut konkurssi ei tule ja Läti televisiooni juhatuses jätkab üksinda senine juhatuse liige Ivars Priede.

"See kõik liitis väga tugevasti Läti ajakirjanike kogukonda. Oma tuge pakkusid meile mitte ainult kolleegid avalik-õiguslikust meediast - Läti raadiost -, vaid ka konkurendid kommertstelevisioonidest. Ja paljud teised ajakirjanikud," rääkis Läti televisiooni uuriv ajakirjanik Ivo Leitans.

Prokuratuur kinnitab, et formaalselt viidi Läti televisiooni juhtkonna konkurss läbi nõuetekohaselt, samas pole veendumust, et väljavalitu oli just parim variant. Osa poliitikuid nõuab nüüd meedianõukogu juhi vabastamist.

Kas olen olukorraga rahul? Loomulikult mitte. Meil on usalduskriis avalik-õigusliku meedia järelevalve suhtes. Meil on ebapiisav rahastamine. Meie avalik-õiguslik meedia koosneb kahest eraldi juriidilisest isikust - eraldi raadio ja eraldi televisioon. Ja meil on avalik meedia, mis ei suuda oma arengus ajaga kaasas käia ja arendada digiplatvorme," rääkis Läti seimi meediapoliitika komisjoni esimees Vita Anda Terauda.

Läti televisiooni juhtkonnaga seotud otsused on tõstnud päevakorda nii avalik-õigusliku kui ka kogu meedia tuleviku laiemalt.

Avalik-õigusliku meedia seadust asus koostama juba eelmine koalitsioon. Esimene lugemine on küll läbi, kuid praegune võimuliit soovib seda muuta.

Läti televisiooni ja raadio eelarve on Euroopas üks madalaimaid. Kuigi reklaam on lubatud, kahandab tulu krediidiasutuste reklaami keeld.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: