Venemaa ei suutnud koguda kohtumise jaoks vajalikku üheksat toetushäält.

Venemaa esitas taotluse esmaspäeval, kui Ukraina uus president Volodõmõr Zelenskõi andis ametivande.

Ukraina parlament võttis eelmisel kuul vastu seaduse, mis tugevdab ukraina keele kui riigikeele kohustuslikku kasutamist võimuorganites, kohalikes omavalitsustes ja teistes avaliku elu valdkondades. Seaduses öeldakse, et see ei laiene inimeste erasuhtlusele ega usutalitustele.

Prantsuse suursaadik Francois Delattre ütles enne protseduurilist hääletust julgeolekunõukogule, et Venemaa taotlus istungi korraldamiseks "ei ole mõeldud konstruktiivseks aruteluks", vaid "Ukraina uue presidendi seadmiseks halvimasse valgusesse".

Istungi korraldamist toetas viis riiki - Hiina, Venemaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, Ekvatoriaal-Guinea ja Dominikaani Vabariik. Viis EL-i liikmesriiki - Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Poola ja Belgia - ning USA hääletasid vastu. Indoneesia, Elevandiluurannik, Kuveit ja Peruu jäid erapooletuks.

Venemaa suursaadik Vassili Nebenzja võttis pärast hääletust ikkagi sõna ning mõistis hukka vene keele "väljatõrjumise" Ukrainast. Ta süüdistas julgeolekunõukogu tsensuuris.

Venemaa väidab, et Ukraina keeleseadus rikub 2014. aastal allkirjastatud Minski kokkuleppeid konflikti lõpetamiseks Donbassis.

Ukraina suursaadiku Volodõmõr Jeltšenko sõnul ei ole see juhus, et Venemaa taotles nõukogu istungit just Zelenskõi ametisseastumise päeval.

Venemaa tahtis, et julgeolekunõukogu saadaks "Ukraina uuele presidendile sõnumi", sõnas suursaadik AFP-le.

Euroopa riigid ja USA pakkusid varem istungi edasilükkamist, kuid Moskva ei olnud sellega nõus.