Herkel: Venemaa tagasitoomine oleks Euroopa Nõukogu finlandiseerimine ({{commentsTotal}})

{{1558352040000 | amCalendar}}
Foto: Priit Mürk/ERR

Euroopa Nõukogu ministrite komitee eelmise nädala otsus soovitada Parlamentaarsel Assambleel (ENPA) astuda samme Venemaa delegatsiooni tagasivõtmiseks võib iseloomustada kui organisatsiooni finlandiseerimist ning see võib saada ka üheks argumendiks Euroopa Liidu Vene-vastaste sanktsioonide mahavõtmiseks, leiab riigikogu endine liige ja Eesti esindaja ENPA-s Andres Herkel.

"Ma oletan, et juhul, kui Venemaa ees rullitakse vaip lahti ja kutsutakse (Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele) assambleele tagasi, siis kusagilt võib see muutuda argumendiks taastõstatada küsimus sanktsioonide kõrvaldamiseks Euroopa Liidus," ütles Herkel esmaspäeval ERR-ile. "Riigid ja poliitikud, kes on valmis selleks kõiki argumente kasutama, on paraku olemas," lisas ta, märkides samas, et ehkki formaalset seost kahe organisatsiooni otsustel ei ole, on sisuline seos kahtlemata olemas.

Herkel kritiseeris Vikerraadio saates Uudis+ antud ustluses Lauri Varikule Saksamaa ja Prantsusmaa kõrval, keda peetakse selle otsuse algatajateks, ka Soomet, mis oli viimased kuud Euroopa Nõukogu eesistujamaa.

"Ma arvan, et Soome roll, kelle eesistumine lõppes eelmisel nädalal - ja ka ministeriaal toimus ju Helsingis - ei ole Venemaa tagasitoomise soodustamisel olnud mitte väike. Ma nimetaksin seda omal kombel ka Euroopa Nõukogu finlandiseerimiseks, mis toimub," tõdes Herkel.

Euroopa Nõukogu liikmete välisministrid võtsid reedel vastu deklaratsiooni, millega kutsutakse üles taastama Venemaa hääleõigust Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA), mis oli peatatud pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal. Eesti koos Läti, Leedu, Poola, Gruusia, Ukraina ja Ühendkuningriigiga hääletas väidetavalt Prantsusmaa ja Saksamaa algatatud deklaratsiooni vastu.

Euroopa Nõukogu on 47 riiki ühendav rahvusvaheline organisatsioon, millel tugineb Euroopa Inimõiguste Kohus ning mille liikmed on ka Euroopa Liitu mittekuuluvad maad. Ainsana Euroopast ei kuulu organisatsiooni Valgevene.

Aprillis 2014 jäeti Vene delegatsioon ENPA-s Krimmi sündmuste pärast hääleõigusest ilma, hiljem kõrvaldati venelased ka ENPA juhtorganitest ja missioonidest. Solvunud Venemaa keeldus seepeale assamblee istungitel osalemisest ja 33 miljoni eurose liikmemaksu maksmisest. Summa moodustab nõukogu eelarvest umbes seitse protsenti.

Tänavu juunis möödub kaks aastat Venemaa maksete lõpetamisest ning selle täitumisel tekkib organisatsioonil õigus Venemaa liikmesus peatada.

Herkeli sõnul võiks Euroopa Nõukogu reformida ning selle tegevusi, millest paljud on muutunud asendustegevusteks, kärpida ning siis ei oleks ka Venemaa tasumata liikmemaks organisatsiooni jaoks probleem.

President Toomas Hendrik Ilves ütles nädalavahetusel, et riigid, kes ei ole nõus Vene delegatsiooni hääleõiguse taastamisega ENPA-s võiksid ise Euroopa Nõukogus lahkuma.

Venemaa delegatsiooni hääleõiguse taastamiseks juuni lõpus toimuval ENPA sessioonil on vaja assamblee kahekolmandikulist toetust ning seda, et Moskva oleks asunud oma liikmemaksuvõlga likvideerima.

Liik ei usu, et Euroopa Liit hakkab sanktsioone kaotama

Euroopa Välissuhete Nõukogu analüütik Kadri Liik ütles esmaspäeval Vikerraadio saates "Välistund", et Euroopa Nõukogu ministrite komitee otsusest ei saa välja lugeda Euroopa Liidu valmisolekut hakata Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioone kaotama.

"Ma hoiaks need kaks asja täiesti lahus. See loogika, mis määras Euroopa Nõukogu otsuse on hoopis teine asi. Euroopa Liidus ma ei arva, et need jõud hakkavad sanktsioonidega midagi tegema," rääkis Liik viidates rahvusäärmuslaste kasvavale mõjule Itaalias ja mujal.

Ta ütles, et kui detsembris Moskvas käies venelased ühelt Itaalia parlamendisaadikult selle kohta küsisid, ütles see kindlalt ära. "Itaalia ei vaidlusta sanktsioone, Itaalial on Euroopa konsensust, Euroopa toetust vaja mingites teistest küsimustes. Lisaks oli (USA presidendi Donald) Trumpi sõnum (Itaalia peaministrile Giuseppe) Contele - tee, mis teed, aga sanktsioone Venemaa vastu ära lõpeta," rääkis välispoliitikaekspert.

Liigi sõnul mängivad väidetavad Venemaa sõbrad selle ähvardusega, müües võimalust, et nad võiksid sanktsioonid vetostada. "Nad kauplevad sellega välja mingisuguseid muid asju. Aga see on mõnes mõttes normaalne dealimine (kauplemine) Euroopa Liidu sees, Euroopa Liit ongi selline - mina vajan sinu toetust selles, sina vajad minu toetust tolleks," lisas ta.

"Selles mõttes olen ma Euroopa Liidu sanktsioonide suhtes üsna kindel," rõhutas Liik.

Lisaargumendina tõi ta välja segaduse, mis juhtub siis, kui mõni riik sanktsioonirežiimist väljuks, teised jääks ja kolmandad sanktsioone veelgi karmistaks. "Euroopa sanktsioonirežiimi kontrollimatu kokkkukukkumine on õudusunenägu," tõdes ta Moskvas tegutsevale Saksa pankurile viidates.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: